Sallivus ja võrdsus

„Süüdistusel, et islam rõhub vähemusi, ei ole mingit alust pühas õiguses ega ajaloos. Ajalugu ise tunnistab, et usuvabadust ei olnud, ükskõik millise religiooni liikmed enamuses olid, ning vähemused kogesid rõhumist nende keskel elades mingil hetkel ajaloos ja mõnes kohas maa peal. See kutsub meid kõiki üles koostööd tegema ja käsib meil olla „enamuse” liikmed. Kui õiglus taganeb, on võrdsus tagatud ja halastus levib. Siis ei oma „enamuse või vähemuse” mõiste enam mingit tähtsust. Õiglus nõuab, et vähemuse mõiste oleks diskursusest puuduv. Pigem peaks kogu diskursus olema seotud terve rahvaga.”

Pärast enam kui kümne aasta möödumist 2001. aastal alanud ülemaailmsest „terrorismivastasest sõjast” sünnitas Lähis-Idas kasvav ebastabiilsus Islamiriigi (ISIS) Iraagis ja Süürias. See rühm kontrollis nende kahe naaberriigi suuri piirkondi aastatel 2014 –2017. Paljud kuriteod pandi toime selles piirkonnas ja kogu Euroopas selle rühma lipu all. Usulisi vähemusi, kes elasid Iraagis ja Süürias tuhandeid aastaid, kiusati julmalt taga. Marrakechi usuvähemuste õiguste deklaratsiooni konverents toimus 2016. aastal Maroko kuninga egiidi all. See konverents püüdis pakkuda religioosseid ja juriidilisi lahendusi, et alistada äärmuslikud diskursused. See keskendus Medina põhiseadusele, tuues esile selle positiivsed omadused ja tähistades selle 1400. aastapäeva (vt väljalõiget „Medina kontekst”). Sinna kogunes palju moslemitest õpetlasi 120 riigist koos juhtidega mittemoslemitest koosnevatest usurühmadest. Nende moslemi õpetlaste jaoks sisaldab Medina põhiseadus võrdsuse ja õigluse ideed koos teiste eetiliste väärtustega. Nende sõnul võib see innustada kaasaegsete põhiseaduste loomist või muutmist islami enamusega riikides. See väljalõige on osa Marrakechi deklaratsiooni “õigusraamistiku” ja “tegevuskutse” järeldustest. See väljendab vajadust jõuda kaugemale „vähemuse ̎ ja ̎enamuse” märgistest, et saavutada kodanikuvõrdsus ja õiglus.