Naised ja hidžaab
Paljude mosleminaiste vabatahtlik otsus hakata uuesti hidžaabi kandma on teine hoiak, mida Lääs ei mõista. Vastupidiselt arvatule on selle riietuskoodi uuesti järgimine enamasti nende endi veendumus. See on nende intellektuaalne, sotsiaalne ja poliitiline otsus. Kuid Lääne silmis on need naised lihtsalt "islamistide seksistliku vägivalla ohvrid", kuigi tegelikult on nad riigi vägivalla ohvrid, sest riik surub neile iga hinna eest sekularismi peale. See on toimunud Tuneesias, Egiptuses ja Alžeerias. Nii paradoksaalne kui see meile ka ei tunduks, arvavad hidžaabi või loori kandvad mosleminaised, et hidžaab või loor on mõeldud nende vabastamiseks, mitte nende eraldamiseks välismaailmast.
Selle väljavõtte kirjutas Euroopa Parlamendi endine liige Mohamed Alí Abdelkader. Takuulus Melilla vasakpoolsesse parteisse Izquierda Unida. Melilla on üks endiselt olemasolevatest Hispaania territooriumidest Põhja-Aafrikas. Väljavõte on osa 1998. aastal kirjutatud raamatust "Islam ja Euroopa". Sel hetkel oli Euroopa Liidus ainult 15 liikmesriiki ja sellest sai kiiresti multikultuurne ja mitut religiooni hõlmav mandriosa. Siiski esines ka ohtlik rassismi ja islamofoobia tõus.
Selles väljavõttes räägib Mohamed, kuidas Lääs ei mõista hidžaabi, moslemi loori tähendust. Tema eesmärk on selgitada, et hidžaab ei ole riideese, mida kantakse sellepärast, et see on mosleminaiste kohustus. Vastupidi, ta väidab, et seda rõivaeset kantakse vabatahtlikult ja kohati peavad mosleminaised seda vabastavaks rõivaesemeks.