Tagatised või paberikaitse?

Mõned Medina põhiseaduse osad näitavad, et moslemite ja juutide suhted polnud täiuslikud nendevahelisest liidust hoolimata. Pärast 624. aastal toimunud Badri lahingut näitasid mõned Medina juudid kaastunnet Muhamedi vaenlaste vastu Mekas ja Muhamed käskis hukata ühe juudi, kelle nimi oli Ka'b ibn al-Ashraf. Al-Ashraf oli tegelikult mittejuudist isa ja juudist ema poeg, kuid teda kasvatas peamiselt tema juudist perekond. Miks ta tapeti, pole kindel. Võib-olla vihastas Al-Ashraf sellepärast, et Muhamed sundis juudi hõimu emigreeruma Medinast, või oli konflikti põhjuseks see, et al-Ashraf tundis sümpaatiat prohveti vaenlaste vastu. Vahest oli põhjuseks see, et ta kirjutas Muhamedi kohta kriitilise luuletuse. Võib-olla oli põhjuseks see, et tal oli plaan Muhamed tappa. Ükskõik mis põhjus see ka oli, Medinas elavad juudid ja muud mittemoslemid ei tundnud ennast enam turvaliselt pärast al-Ashrafi hukkamist. Seetõttu lisati põhiseadusesse veel üks dokument. See tekst kinnitas, et rahumeelne liit hõlmas juute ja ütles, et reetmist peaks vältima. See dokument ütles ka, et kõigil rühmadel peaksid olema üksteise suhtes head kavatsused.

Mediina põhiseadus ei ole põhiseadus, nagu me seda tänapäeval teame. Enamikus riikides on põhiseadus dokument, mis sisaldab selle riigi kõige olulisemaid seadusi. Kõik teised seadused põhinevad sellel ja ükski teine reegel ei saa sellele vastuollu minna. Mediina põhiseadus on hoopis kokkulepe prohvet Muhamedi ja Yathribi linna hõimude vahel (Yathrib on Mediina vana nimetus). Pärast seda, kui Muhammed ja tema järgijad olid sunnitud Mekast lahkuma, otsisid nad varjupaika Yathribis. Kuna kahe suurima Yathribi hõimu, aavide ja khazrajide vahel käis võitlus, otsisid linna elanikud lahendust. Seetõttu moodustasid nad kõigi hõimude vahel vennaskonna ehk umma. See hõlmas ka juute, kellega neil olid liitlassuhted. Selle konföderatsiooni esmaseks vahekohtunikuks oleks Muhammed, mis tegi temast linna kõige tähtsama tegelase. Põhiseadus sisaldab tegelikult kaheksa erinevat dokumenti, sest mitu lisa kasutati näiteks juutide staatuse selgitamiseks Yathribis. Nii islami kui ka mitteislami õpetlased on ühel meelel, et tänane tekst on tõenäoliselt Muhamedi ajast pärit originaaltekst. See tähendab, et tegemist on tekstiga, mis pärineb islami kalendri järgi aastast 1 ehk Euroopa aja järgi aastast 622.

7. sajand

Araabia poolsaar

+24.4666666666667 / +39.6

Mediina põhiseadus

R.B. Serjeant, ‘The "Sunnah Jami'ah,", Pacts with the Yathrib Jews, and the "Tahrim" of Yathrib: Analysis and Translation of the Documents Comprised in the So-Called “Constitution of Medina”’, Bulletin of the School of Oriental and African Studies, University of London, 41.1 (1978), 1-42.

Yes

Bram De Ridder