Nantes'i edikt: kalmistud
Nantes ̍i edikt teatas, et katoliiklastel ja protestantidel peaksid olema eraldi kalmistud. Selline eraldamine oli eriti oluline katoliiklaste jaoks, kes panid pahaks oma lõpliku puhkeaja koha jagamist protestantidega. Nende jaoks reostasid protestantide kehad nende püha maad. Edikt pidi seega selliseid pingeid ära hoidma. Kuid paljudes kohtades jätkasid katoliiklased ja protestandid kalmistute jagamist. Näiteks eelistasid Castelmoron-sur-Loti elanikud jätkata ühe ühise kalmistu kasutamist. Nii said kõik jätkata oma pere haudade kasutamist. Paljudes teistes kohtades protestantidele uut matmispaika ei loodud. Seal jagati vana kalmistu, kulude kokkuhoiuks. Ediktile järgnevate aastakümnete jooksul muutusid need kokkulepped harvemaks. Katoliiklased muutusid rangemaks ja nõudsid hauaplatside eraldamist. Protestandid pidid oma surnute matmiseks ostma maad väljaspool linnamüüre.
Nantes'i ediktiga (1598) rahustati Prantsusmaal katoliiklaste ja protestantide vahelisi suhteid. Eelneva 36 aasta jooksul oli Prantsusmaal toimunud rida usulisi konflikte. Ususõjad vaheldusid lepingutega, mis sõlmisid protestantide ja katoliiklaste vahel usurahu. Edikt andis protestantidele õiguse oma usku järgida ja määras neile kaitseks mitmesugused kaitserajatised Prantsusmaal. Kuid see ka piiras nende õigusi. Näiteks ei saanud protestandid Pariisis, kuninglikus õukonnas ega armees oma usku järgida. Nantes'i edikt jäi jõusse aastani 1685. Sel aastal tühistas kuningas Louis XIV Prantsusmaal hugenottide õigused. Hinnangud Nantes'i ediktile pole ühesed. Kuigi aastakümnete pikkune sõda õnnestus lõpetada, ei kaotanud see ära Prantsuse katoliiklaste ja protestantide vahelise usaldamatust. Veelgi enam, hugenotid kurtsid, et see võimaldas katoliiklastel järgnevatel aastakümnetel tugevneda ja vähendada protestantide õigusi.
Further information about the Edict of Nantes can be found at On Site, In Time.
For more information on this and other peace treaties, see
Title
Nantes'i edikt: kalmistud
content
Nantes ̍i edikt teatas, et katoliiklastel ja protestantidel peaksid olema eraldi kalmistud. Selline eraldamine oli eriti oluline katoliiklaste jaoks, kes panid pahaks oma lõpliku puhkeaja koha jagamist protestantidega. Nende jaoks reostasid protestantide kehad nende püha maad. Edikt pidi seega selliseid pingeid ära hoidma. Kuid paljudes kohtades jätkasid katoliiklased ja protestandid kalmistute jagamist. Näiteks eelistasid Castelmoron-sur-Loti elanikud jätkata ühe ühise kalmistu kasutamist. Nii said kõik jätkata oma pere haudade kasutamist. Paljudes teistes kohtades protestantidele uut matmispaika ei loodud. Seal jagati vana kalmistu, kulude kokkuhoiuks. Ediktile järgnevate aastakümnete jooksul muutusid need kokkulepped harvemaks. Katoliiklased muutusid rangemaks ja nõudsid hauaplatside eraldamist. Protestandid pidid oma surnute matmiseks ostma maad väljaspool linnamüüre.
Context
Nantes'i ediktiga (1598) rahustati Prantsusmaal katoliiklaste ja protestantide vahelisi suhteid. Eelneva 36 aasta jooksul oli Prantsusmaal toimunud rida usulisi konflikte. Ususõjad vaheldusid lepingutega, mis sõlmisid protestantide ja katoliiklaste vahel usurahu. Edikt andis protestantidele õiguse oma usku järgida ja määras neile kaitseks mitmesugused kaitserajatised Prantsusmaal. Kuid see ka piiras nende õigusi. Näiteks ei saanud protestandid Pariisis, kuninglikus õukonnas ega armees oma usku järgida. Nantes'i edikt jäi jõusse aastani 1685. Sel aastal tühistas kuningas Louis XIV Prantsusmaal hugenottide õigused. Hinnangud Nantes'i ediktile pole ühesed. Kuigi aastakümnete pikkune sõda õnnestus lõpetada, ei kaotanud see ära Prantsuse katoliiklaste ja protestantide vahelise usaldamatust. Veelgi enam, hugenotid kurtsid, et see võimaldas katoliiklastel järgnevatel aastakümnetel tugevneda ja vähendada protestantide õigusi.
Questions
Kui oluliseks peate surnute vaheliste usuliste erinevuste austamist?
Temporal Coverage
16. sajand
Spatial Coverage
Euroopa, Prantsusmaa
map
50.983333 / 11.316667
Is Referenced By
Audience
Yes
Creator
Christophe Schellekens