Rahvasteliit
Ajaloolase Mark Mazoweri sõnadega:̎Pariisi rahukonverents andis 60 miljonile inimesele esimest korda ajaloos oma riigi, kuid muutis 25 miljonit inimest etnilisteks ja usulisteks vähemusteks. See uus poliitiline keskkond Kesk- ja Ida-Euroopas tõi esile vajaduse luua süsteem vähemusrühmade kaitsmiseks. Algatuse kinnitasid Rahvasteliit ja selle uute riikide komitee. Viie järjestikuse aasta jooksul, aastatel 1919–1924, allkirjastati 16 vähemustega seotud lepingut, üldiste rahulepingute eripeatükid, teiste lepingute eripeatükid ja deklaratsioonid, mis tehti Rahvasteliidu nõukogu ees, Kesk- ja Ida-Euroopa uute riikidega (Poola, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia), riikidega, kes suurendasid oma territooriumi (Rumeenia ja Kreeka) ning lüüa saanud riikidega (Austria, Ungari ja Bulgaaria) pärast Esimest maailmasõda. Rahvusvähemuste kaitse muutus rahvusvahelise organisatsiooni ülesandeks esmakordselt inimkonna ajaloos. Ent vähemuste kaitsesüsteemi toimimise ja tuleviku osas oli Rahvasteliidus ja väljaspool seda mitmesuguseid arutelusid. Süsteem jääb tõhusaks kuni 1930. aastate keskpaigani.̎
1919. aasta Versailles'i lepingutega asutatud Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon. Selle peamine eesmärk oli vältida järjekordset maailmasõda. Selle saavutamiseks tegeles Liiga diplomaatiliste küsimustega ja julgeolekuküsimustega. Organisatsioon lahendas rahvusvahelisi vaidlusi ja tegeles sõjaliste rivaalitsemistega. See edendas vähemuste kaitsesüsteemi ja haldas otseselt vaidlusaluseid piirkondi (näiteks Saarimaa või Danzigi linn). Liit osales ka sellistes valdkondades nagu terviseküsimused, intellektuaalomandi õigused ja standardiseerimise küsimused. Rahvasteliidu viimane kohtumine toimus 18. aprillil 1946. aastal Genfis. Selle asendas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).
For more information on this and other peace treaties, see