Rahvasteliit: Ahvenamaa vaidlus

Ahvenamaa vaidlus oli üks esimesi juhtumeid, mille Rahvasteliit esitas arbitraažile. Seda peetakse ka üheks neist juhtumitest, mida Rahvasteliit edukalt lahendas. 1920. aastal nõudsid Soome Ahvenamaa saarte rootsi rahvusest elanikud ühinemist Rootsiga. Küsimuse võttis üles Rahvasteliidu nõukogu, kes saatis saartele neutraalse komisjoni. Nõukogu otsustas 1921. aastal, et saared peaksid jääma soomlasteks. Seda otsust austasid nii Soome kui ka Rootsi valitsused. Soome valitsus nõustus ka kaitsma kohaliku elanikkonna kultuurilisi ja keelelisi õigusi. Kuigi see leping ei kuulunud Rahvasteliidu vähemuslepingute hulka, "andis aalalastele nii vähemuskaitse kui ka organisatsiooni kohaliku omavalitsuse arendamiseks".

1919. aasta Versailles' lepingutega loodud Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon. Selle peamine eesmärk oli vältida uut maailmasõda. Selle saavutamiseks tegeles Liiga diplomaatiliste küsimuste ja julgeolekuküsimustega. Organisatsioon lahendas rahvusvahelisi vaidlusi ja sõjalist rivaalitsemist. See edendas vähemuste kaitsmise süsteemi ja haldas otseselt vaidlustatud alasid (nagu Saare piirkond või Danzigi linn). Liiga tegeles ka selliste valdkondadega nagu tervishoiuküsimused, intellektuaalomandi õigused ja standardimisküsimused. Rahvasteliidu viimane koosolek toimus 18. aprillil 1946 Genfis. Selle asemele tuli ÜRO.

20th cent

Europe, Finland

League of Nations Minority Protection

Jennifer Jackson Preece, ‘Minority rights in Europe: from Westphalia to Helsinki’, Review of International Studies 23 (1997), p.83.

Naum Trajanovski