Euroopa Liidu põhiõiguste harta

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas käsitleti Euroopa Ühenduse "vaimset ja moraalset pärandit", mis põhineb "inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel väärtustel" ning "demokraatia ja õigusriigi põhimõtetel". Dokumendis nähti ette "veelgi tihedama liidu" loomine Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel, mis põhineb Euroopa "ühistel väärtustel". CFREUd peetakse ka katseks ületada eelmiste lepingute puudujäägid, mis ei sisaldanud õigusi käsitlevaid sätteid. Mainimist väärib ka 1957. aasta ELi toimimise leping (Rooma leping), mis koos 1992. aasta Euroopa Liidu lepinguga (Maastrichti leping) moodustavad ELi põhiseadusliku aluse. Üldiselt kaitseb CFREU õigust omada usulisi või muid veendumusi.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (CFREU) kuulutati pidulikult välja Prantsusmaal Nizzas toimunud valitsustevahelisel konverentsil – mis on ametlik protseduur Euroopa Liidu asutamislepingute muudatuste üle läbirääkimiste pidamiseks. Euroopa Liidu põhiõiguste harta välja kuulutatud õigused ammutati erinevatest rahvusvahelistest ja riiklikest allikatest ning ka Euroopa Ühenduse 1989. aasta töötajate sotsiaalsete põhiõiguste hartast. Euroopa Parlament, Ministrite Nõukogu ja Euroopa Komisjon tunnustasid Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ka olulise sammuna inimõiguste valdkonnas. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet on 2007. aastal loodud Euroopa Liidu asutus, mille ülesanne on jälgida, koguda ja analüüsida Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga seotud andmeid.

20. sajand, 21. sajand

Euroopa

ELi põhiõiguste harta

Yes

Naum Trajanovski