Parlamentaarne arutelu Briti sallivuse ideede üle
Küsimus: Sir Gerald Howarth, parlamendiliige:
„Peaministril paluksin peaministrile saata toetussõnum miljonitele kristlastele kogu maailmas, kes kannatavad tagakiusamise all. Kas ma kutsun teda veel kord üles tuletama Briti rahvale meelde, et me oleme riik, mida on kujundanud meie kristlik pärand ja mille tulemusel oleme nii paljude sajandite jooksul andnud varjupaika nii paljudele teistest usunditest, kuid me ei salli neid, kes kuritarvitavad meie vabadust, et püüda meile oma võõraid ja vägivaldseid moeavaldusi peale suruda, eriti islami nimel?“
Vastus: David Cameron, peaminister:
„Ma ühinen oma austatud sõbra väitega, et me peaksime tegema kõik, mida saame, et kaitsta ja kaitsta kristlaste õigust oma usku praktiseerida kogu maailmas. See on meie välispoliitika oluline osa. [...] Jah, Suurbritannia on kristlik riik. Ma usun, et asjaolu, et meil on väljakujunenud usk ja et me mõistame usu kohta meie rahvuslikus elus, muudab meid sallivamaks riigiks ja võimaldab meil paremini vastu võtta teisi usurühmi meie riigis. Seepärast, nagu ma juba ütlesin, peaksime olema uhked selle üle, et see on üks edukamaid paljurahvuselisi, paljurahvuselisi ja -religioosseid demokraatlikke riike maailmas. See ei ole vastuolus meie staatusega valdavalt kristliku riigina; see staatus on üks põhjusi, miks me oleme seda teinud.“
Kontekst:
Need tsitaadid on võetud 16. detsembril 2015 Ühendkuningriigi parlamendi alamkojas peetud peaministri küsimustest. Küsimuse esitas parlamendiliige Sir Gerald Howarth vahetult enne jõulupühi. Ta küsis peaministrilt tema arusaama kohta, kas Suurbritannia on kristlik riik. Oma vastuses nõustub tollane peaminister David Cameron, et riik on kristlik ja rõhutab, et on oluline kaitsta kristlaste vabadusi teistes riikides. Ta väidab, et Suurbritannia on usuliselt mitmekesine ja et kristlike väärtuste tõttu on riik olnud selle mitmekesisuse suhtes salliv.
Pange tähele, et küsimuses küsitakse konkreetselt pagulaste kohta. Süürias oli kodusõda ja põgenikekriis, mille ajal püüdsid paljud sisserändajad Euroopasse tulla. Enamik pagulasi olid sunniitidest moslemid, kuid mõned olid kristlased või muudest religioonidest. 2015. ja 2016. aastal suurenes sisserändajate voog, eriti Süüriast, Iraagist ja Afganistanist. 2015. aasta septembriks oli kavas lubada 20 000 Süüria pagulast Suurbritanniasse ümberasustamisprogrammi raames. Howarth oli varem palunud peaministril seada kristlastest süürlased moslemite ja muude usundite esindajate ees esikohale.
Milliseid sarnasusi ja erinevusi märkate neid tekste lugedes? Kas nõustute mõttega, et Suurbritanniat tuleks pidada „kristlikuks riigiks“? Miks või miks mitte?