̎Pagulased Saksamaa ajaloos ̎: Carsten Körber, 11 September 2015

‘Rahvusriigina oleme varem kogenud palju suuri põgenikelaineid. Mitu põgenikku Ida-Venemaalt ja Sileesiast lõimus Saksamaa ühiskonda edukalt pärast Teist maailmasõda, ajal, mil see oli äärmiselt vaene? Muidugi pole olukord täiesti võrreldav, kuna need inimesed olid siis Ida-Saksa aladelt ümberasustatud isikud ja nad kuulusid meie riiki ja meie kultuuri. Kui palju inimesi SDV-s [endises Saksa Demokraatlikus Vabariigis Ida-Saksamaal] olid ise pagulased või oleksid nad pagulasteks saanud, kui [Berliini] müür poleks nii ootamatult langenud? Me ei tohiks seda kõike unustada. Ja me peaksime sellest rääkima, eriti neile, kes on juba väljas tänaval käinud ja kristliku lääne allakäigu pärast karjunud.Carsten Körber, CDU/CSU, Saksamaa parlament Bundestag, 18. koosseis, 122. sessioon. Berliin, Reede, 11. september 2015, 11874 D

Carsten Körber on Saksamaa parlamendi Bundestagi liige. Ta esindab poliitilist parteid nimega “Kristlik Demokraatlik Liit” (CDU). Ta ütles need sõnad 11. septembril 2015. aastal toimunud parlamendiarutelu raames. See arutelu käis Saksamaa 2016. aasta eelarve ja pagulaste hooldamiseks vajaliku raha üle. Sel ajal saabus Saksamaale suur hulk pagulasi sõjast räsitud aladelt, nagu Süüria, Iraak ja Afganistan. Körber räägib inimestest, kes tänaval karjuvad kristliku lääne allakäigu pärast. Selle all peab ta silmas Saksamaa paremäärmuslike populistlike liikumiste hiljutisi meeleavaldusi, kes peavad peamiselt moslemipagulaste saabumist kultuuriliseks ohuks. Körber viitab Teise maailmasõja järgsetele aastatele, mil Saksamaale tulid miljonid põgenikud Ida-Venemaalt ja Sileesiast. Ta mainib ka inimesi, kes põgenesid SDV-st. SDV oli endine Saksa Demokraatlik Vabariik Ida-Saksamaal, kui Saksamaa jagunes pärast Teist maailmasõda kaheks eraldi riigiks idas ja läänes. Berliini müür oli relvastatud valvurite kaitstud tõke, mis jagas aastatel 1961–1989 Saksamaa Ida- ja Lääne-Saksamaaks.