Sefardi muuseum Toledos / Holokausti mälestuskeskus Makedoonia juutidele, Skopje: juutide väljasaatmine Hispaaniast

1400. aastateks oli juutide elu kristlikus Hispaanias üha raskemaks muutunud. Neile olid keelatud paljud ametid ja isegi kristlastega suhtlemine. Nii nagu nad olid sajandeid varem põgenenud moslemimaadelt, põgenesid nad nüüd ka kristlikest piirkondadest. Oli pogromme, vägivalda ja ristiusku pöörduma sundimist. Usku vahetanud juute ei usaldatud sageli ja nad said tuntuks kui Marranos, mis tähendab ‘sigu’. Mõned neist jätkasid judaismi praktiseerimist salaja. Rooma paavst asutas tribunali, mis otsis ketsereid ja salajuute. Juute süüdistati ekslikult selles, et nad püüdsid panna kristlasi oma tõekspidamistest kõrvale kalduma. Lõpuks, 1492. aastaks, andsid kuninganna Isabella ja kuningas Ferdinand väljasaatmise dekreedi nimega Alhambra. See käskis kõigil juutidel kas katoliiklusse astuda või Hispaaniast lahkuda. Enamik väljasaadetud juutidest läksid Portugali ja seejärel Põhja-Aafrikasse, Itaaliasse, Prantsusmaale või Hollandisse; hiljem liikusid nad Türgi impeeriumis. Mälestus elavast juudi kogukonnast ja selle panusest Hispaania tsivilisatsiooni kadus Hispaaniast järgnevateks sajanditeks.
Tõrjutus ja diskrimineerimine: juudi muuseumite vastuseis stereotüüpidele ning tõrjutuse jadiskrimineerimise mehhanismide selgitamine. Juudi muuseumid Euroopas pakuvad perspektiivi vähemusele, mida on sajandeid kristlikus ühiskonnas alaväärsena käsitletud. Ehkki juute sageli salliti, ähvardati nende kohalolekut tihti. Levitati erinevaid stereotüüpe ja eelarvamusi, mis näitasid juute negatiivses valguses. Nad puutusid kokku tõrjutuse ja diskrimineerimisega, mis mõnikord viisid tagakiusamise ja vägivallani. 20. sajandil hukkus enamik Euroopa juute holokaustis, mis oli tingitud varasema arengu jooksul tekkinud rassivihast. Juudi muuseumid seisavad silmitsi nende antisemiitlike stereotüüpide ja mineviku konfliktidega ning selgitavad nende teket ja mehhanisme. Need toovad esile religioosse sallimatuse, rahvusluse ja rassismi väga negatiivsed tagajärjed. Ajaloo abiga õppetunni andmisega võitlevad nad eelarvamustega, edendavad sallivust ja muudavad inimesi avatumaks kultuurilisele mitmekesisusele.