Euroopa Liidu põhiõiguste harta - usulise vägivalla ohvrid
21. augustil 2019 tegi kõrge esindaja Federica Mogherini Euroopa Liidu nimel avalduse rahvusvahelise religioonil või usul põhinevate vägivallaaktide ohvrite mälestuspäeva puhul:
„Sel esimesel rahvusvahelisel usutunnistusel või veendumustel põhinevate vägivallaaktide ohvrite mälestuspäeval avaldame austust kõigile neile kogu maailmas, kes on kaotanud oma elu ja kannatanud rünnakute all oma usutunnistuse või veendumuste tõttu. Tagakiusamine usutunnistuse või usulise kuuluvuse või selle puudumise tõttu on rahvusvahelise õiguse rikkumine ja nõuab ühist tööd selle vastu võitlemiseks. Eelmisel aastal toimus palju traagilisi äärmuslaste rünnakuid. Mis tahes usku olevad usklikud ja ka mitteusklikud kannatavad paljudes maailma osades jätkuvalt vägivalla ja tagakiusamise all. Nad seisavad silmitsi vihkamisele ja vägivallale õhutamisega ning vihakuritegudega, mida sooritavad riiklikud või mitteriiklikud osalejad või mõlemad. Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 10 ning selle õiguse kaitsmine on ELi ja selle liikmesriikide kohustus. ELi õigusaktid kohustavad liikmesriike karistama tahtlikku avalikku vägivallale või vihkamisele õhutamist, mis on suunatud isikute rühma või sellise rühma liikme vastu, mis on määratletud muu hulgas usutunnistuse või veendumuste alusel.“
Usundilisest ja kultuurilisest seisukohast on tänapäeva Euroopa kindlasti mitmekesine keskkond. Usundilises mõttes on Euroopa kontinent koduks väga paljudele erinevatele religioonidele ja usutunnistustele. Suurem osa religioossest elanikkonnast kuulub ühte kolmest Aabrahami usundist - judaism, kristlus ja islam. Vastavalt projektile Global Religious Futures:
„2010. aasta seisuga elas Euroopas 742 550 000 igas vanuses inimest. Ligikaudu kolm neljandikku eurooplastest on kristlased (75%), peaaegu iga viies ei identifitseeri end ühegi religiooniga (18%) ja umbes 6% on moslemid. Hindud, budistid, juudid, rahva- või traditsiooniliste religioonide järgijad ja muude religioonide esindajad moodustavad igaüks alla 1% Euroopa kogurahvastikust.“
CFREU artikkel 21 kõlab järgmiselt:
„Mittediskrimineerimine:
1. Keelatud on igasugune diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.
2. Aluslepingute kohaldamisalas on keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel, ilma et see piiraks nende erisätete kohaldamist.“
CFREU artikkel 22 kõlab järgmiselt:
„Kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus: Liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust.“
Euroopa Liidu põhiõiguste harta (CFREU) kuulutati pidulikult välja 2000. aasta detsembris Prantsusmaal Nizzas toimunud valitsustevahelisel konverentsil - ametlik menetlus ELi aluslepingute muudatuste üle peetavate läbirääkimiste jaoks. CFREU poolt välja kuulutatud õigused pärinevad erinevatest rahvusvahelistest ja riiklikest allikatest ning Euroopa Ühenduse enda 1989. aasta töötajate sotsiaalsete põhiõiguste hartast. Euroopa Parlament, ministrite nõukogu ja Euroopa Komisjon tunnustasid CFREUd kui olulist sammu edasi inimõiguste valdkonnas. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet on 2007. aastal loodud ELi asutus, mille ülesanne on jälgida, koguda ja analüüsida CFREUga seotud andmeid.
Millised on peamised punktid, mida ELi kõrge esindaja Federica Mogherini rõhutas? Millised usukogukonnad on teie naabruses ja linnas esindatud? Kas te oskate nimetada erinevaid religioosseid rühmi teie riigis?
Lisateavet selle ja teiste rahulepingute kohta vt.