Euroopa inimõiguste konventsioon: religiooni määratlemine
Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 9 ei määratle sõna „religioon”. Mõiste paindlikkus, nagu on näidatud Euroopa inimõiguste konventsiooni juhendis artikli 9 kohta, on „üsna loogiline”. Ühelt poolt peaks artikli 9 mõiste ̎ religioon ̎ määratlus viitama kõikide religioossete konfessioonide kogumile kogu maailmas. Teisest küljest peaks see olema kohaldatav ka erijuhtude korral. Teisisõnu on see termin paindlik, kuna see peab kaitsma nii „religioosseid kui ka mittereligioosseid arvamusi ja veendumusi”. Kõik isiklikud või kollektiivsed veendumused ei kuulu siiski artikli 9 ̎religiooni ̎ kategooriasse. Selleks, et kaitsta seda kui õigust ̎mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadusele”, peab see ̎saavutama teatava teadlikkuse, tõsiduse, ühtekuuluvuse ja tähtsuse taseme ̎. Veelgi enam, kohus tegi ka selgeks, et „mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadus on ateistide, agnostikute, skeptikute ja osavõtmatute jaoks väärtuslik vara”.
Euroopa inimõiguste konventsioon (ECHR) on konventsioon, mis kaitseb inimõigusi ja poliitilisi vabadusi Euroopas. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ainsad konkurendid on ÜRO inimõigusi käsitlevad dokumendid ja kaks inimõiguste pakti (1966). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon allkirjastati 4. novembril 1950. aastal ja see jõustus 3. septembril 1953. aastal. Selle koostas Euroopa Nõukogu, rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1949. aasta mais. Euroopa Nõukogu, mis koosneb kahest suuremast organist, nõuandvast assambleest ja ministrite komiteest, avati peamiselt Lääne-Euroopa riikidele. Euroopa Nõukogu üks esimesi ülesandeid oli pakkuda välja programm inimõiguste kaitsmiseks. Sarnaselt Inglise õiguste deklaratsioonile, USA õiguste deklaratsioonile, Prantsuse inimõiguste deklaratsioonile ja Saksa põhiseaduse esimesele osale on Euroopa inimõiguste konventsioon koostatud üldisi mõisteid kasutades. Sel ajal esitas uue rahvusvahelise korra tekkimine väljakutse II maailmasõja ja holokausti järel. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni eesmärk oli koos Euroopa Nõukoguga näidata Lääne-Euroopat kui kehtiva ja stabiilse rahvusvahelise inimõiguste organisatsiooniga piirkonda.
For more information on this and other peace treaties, see
Title
Euroopa inimõiguste konventsioon: religiooni määratlemine
content
Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 9 ei määratle sõna „religioon”. Mõiste paindlikkus, nagu on näidatud Euroopa inimõiguste konventsiooni juhendis artikli 9 kohta, on „üsna loogiline”. Ühelt poolt peaks artikli 9 mõiste ̎ religioon ̎ määratlus viitama kõikide religioossete konfessioonide kogumile kogu maailmas. Teisest küljest peaks see olema kohaldatav ka erijuhtude korral. Teisisõnu on see termin paindlik, kuna see peab kaitsma nii „religioosseid kui ka mittereligioosseid arvamusi ja veendumusi”. Kõik isiklikud või kollektiivsed veendumused ei kuulu siiski artikli 9 ̎religiooni ̎ kategooriasse. Selleks, et kaitsta seda kui õigust ̎mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadusele”, peab see ̎saavutama teatava teadlikkuse, tõsiduse, ühtekuuluvuse ja tähtsuse taseme ̎. Veelgi enam, kohus tegi ka selgeks, et „mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadus on ateistide, agnostikute, skeptikute ja osavõtmatute jaoks väärtuslik vara”.
Context
Euroopa inimõiguste konventsioon (ECHR) on konventsioon, mis kaitseb inimõigusi ja poliitilisi vabadusi Euroopas. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ainsad konkurendid on ÜRO inimõigusi käsitlevad dokumendid ja kaks inimõiguste pakti (1966). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon allkirjastati 4. novembril 1950. aastal ja see jõustus 3. septembril 1953. aastal. Selle koostas Euroopa Nõukogu, rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1949. aasta mais. Euroopa Nõukogu, mis koosneb kahest suuremast organist, nõuandvast assambleest ja ministrite komiteest, avati peamiselt Lääne-Euroopa riikidele. Euroopa Nõukogu üks esimesi ülesandeid oli pakkuda välja programm inimõiguste kaitsmiseks. Sarnaselt Inglise õiguste deklaratsioonile, USA õiguste deklaratsioonile, Prantsuse inimõiguste deklaratsioonile ja Saksa põhiseaduse esimesele osale on Euroopa inimõiguste konventsioon koostatud üldisi mõisteid kasutades. Sel ajal esitas uue rahvusvahelise korra tekkimine väljakutse II maailmasõja ja holokausti järel. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni eesmärk oli koos Euroopa Nõukoguga näidata Lääne-Euroopat kui kehtiva ja stabiilse rahvusvahelise inimõiguste organisatsiooniga piirkonda.
Questions
Kuidas mõistate ja määratlete ise sõna ̎religioon ̎? Kas see väljalõige aitab teil mõista Euroopa inimõiguste konventsiooni arusaama sellest sõnast?
Temporal Coverage
20. sajand, 21. sajand
Spatial Coverage
Euroopa
Relation
Subject
Is Referenced By
transcript of
European Convention on Human Rights
Audience
Yes
Creator
Naum Trajanovski