Euroopa inimõiguste konventsioon: mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus
1950. aasta Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni artikkel 9 on sõnastatud järgmiselt: ̎ Mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadus:
Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele; see õigus hõlmab vabadust muuta oma usku või veendumusi ning vabadust avaldada oma usku või veendumusi kas üksi või koos teistega ning avalikult või eraviisiliselt kummardamise, õpetamise, praktiseerimise ja järgimisega.
Oma usu või veendumuste avaldamise vabaduse suhtes kehtivad ainult seadusega ette nähtud piirangud, mis on vajalikud demokraatlikus ühiskonnas avaliku julgeoleku, avaliku korra, tervise või kõlbluse kaitseks või teiste õiguste ja vabaduste kaitseks."
Euroopa inimõiguste konventsioon (ECHR) on konventsioon, mis kaitseb inimõigusi ja poliitilisi vabadusi Euroopas. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ainsad konkurendid on ÜRO inimõigusi käsitlevad dokumendid ja kaks inimõiguste pakti (1966). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon allkirjastati 4. novembril 1950. aastal ja see jõustus 3. septembril 1953. aastal. Selle koostas Euroopa Nõukogu, rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1949. aasta mais. Euroopa Nõukogu, mis koosneb kahest suuremast organist, nõuandvast assambleest ja ministrite komiteest, avati peamiselt Lääne-Euroopa riikidele. Euroopa Nõukogu üks esimesi ülesandeid oli pakkuda välja programm inimõiguste kaitsmiseks. Sarnaselt Inglise õiguste deklaratsioonile, USA õiguste deklaratsioonile, Prantsuse inimõiguste deklaratsioonile ja Saksa põhiseaduse esimesele osale on Euroopa inimõiguste konventsioon koostatud üldisi mõisteid kasutades. Sel ajal esitas uue rahvusvahelise korra tekkimine väljakutse II maailmasõja ja holokausti järel. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni eesmärk oli koos Euroopa Nõukoguga näidata Lääne-Euroopat kui kehtiva ja stabiilse rahvusvahelise inimõiguste organisatsiooniga piirkonda.
For more information on this and other peace treaties, see
Title
Euroopa inimõiguste konventsioon: mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus
content
Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse 1950. aasta konventsiooni artikkel 9 on järgmine: "Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus:
1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele; see õigus hõlmab vabadust muuta oma usku või veendumusi ning vabadust avaldada oma usku või veendumusi kas üksi või koos teistega, avalikult või eraviisiliselt, jumalateenistuses, õpetuses, praktikas ja usutalitustes.
2. Usu- või veendumuste avaldamise vabadusele kehtivad ainult sellised piirangud, mis on seadusega ette nähtud ja mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud avaliku julgeoleku, avaliku korra, tervise või kõlbluse kaitseks või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.
1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele; see õigus hõlmab vabadust muuta oma usku või veendumusi ning vabadust avaldada oma usku või veendumusi kas üksi või koos teistega, avalikult või eraviisiliselt, jumalateenistuses, õpetuses, praktikas ja usutalitustes.
2. Usu- või veendumuste avaldamise vabadusele kehtivad ainult sellised piirangud, mis on seadusega ette nähtud ja mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud avaliku julgeoleku, avaliku korra, tervise või kõlbluse kaitseks või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.
Context
Euroopa inimõiguste konventsioon (ECHR) on konventsioon, mis kaitseb inimõigusi ja poliitilisi vabadusi Euroopas. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ainsad konkurendid on ÜRO inimõigusi käsitlevad dokumendid ja kaks inimõiguste pakti (1966). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon allkirjastati 4. novembril 1950. aastal ja see jõustus 3. septembril 1953. aastal. Selle koostas Euroopa Nõukogu, rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1949. aasta mais. Euroopa Nõukogu, mis koosneb kahest suuremast organist, nõuandvast assambleest ja ministrite komiteest, avati peamiselt Lääne-Euroopa riikidele. Euroopa Nõukogu üks esimesi ülesandeid oli pakkuda välja programm inimõiguste kaitsmiseks. Sarnaselt Inglise õiguste deklaratsioonile, USA õiguste deklaratsioonile, Prantsuse inimõiguste deklaratsioonile ja Saksa põhiseaduse esimesele osale on Euroopa inimõiguste konventsioon koostatud üldisi mõisteid kasutades. Sel ajal esitas uue rahvusvahelise korra tekkimine väljakutse II maailmasõja ja holokausti järel. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni eesmärk oli koos Euroopa Nõukoguga näidata Lääne-Euroopat kui kehtiva ja stabiilse rahvusvahelise inimõiguste organisatsiooniga piirkonda.
Questions
Millised on määratluse põhipunktid vastavalt artiklile? Millised on õiguslikud piirangud oma usutunnistuse või veendumuste avaldamisel?
Temporal Coverage
20. sajand, 21. sajand
Spatial Coverage
Euroopa
Relation
Subject
Is Referenced By
transcript of
1950 Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms
Audience
Yes
Creator
Naum Trajanovski