Igapäevased kingad Ottomani aegadel

2003. aastal korraldas Skopje linna muuseum näituse pealkirjaga ̎ Fööniksi rada ̎. Näitus tutvustas Makedoonia juudi kogukonna igapäevaelu läbi sajandite. Rõivad ilmuvad huvitava teemana siis, kui arutletakse ühiste kogukondlike identifitseerimistunnuste üle, mis kehtisid Osmanite ajal. Näitusel esitleti sultanite dekreetide komplekti, mis keelas Osmani impeeriumi mittemoslemi elanikkonnal kanda domineeriva moslemi elanikkonnaga samu või sarnaseid riideid. Näiteks kirjutab Ungari ajaloolane Marianne Birnbaum, et Ottomani moslemid kandsid valdavalt kollaseid nahast kingi. Seega eeldati, et mittemoslemid ei kanna kollaseid kingi. Selle asemel kandsid kristlased ja juudid musti või tumedat värvi kingi. Lisaks keelati mittemoslemitel kanda ̎peeneid kangaid või kalleid karusnahku nagu ermiin või soobel ning nad kandsid väiksemaid turbaneid, milles oli vähem kangast kui moslemite omades.̎ Kuid kristlaste ja juutide riietuses oli Osmani aegadel erinevusi. Üldiselt peeti riietust ühise identiteedi väljendamise vahendiks, kuid see ei näinud luksuslikum välja kui moslemi elanikkonna riietus.

Ottomani impeeriumil oli keeruline juhtimisstruktuur, mis kujunes välja keiserliku ajaloosajandite jooksul (14. – 20. sajand). Impeeriumi juht oli sultan. Sultanid võisid anda välja
kuninglikke seadlusi, mida nimetati firmaanideks ja millele õiguslik kohaldamine toimus
otsekohe. Sõnal ̎firmaan ̎ on pärsia päritolu ja tähendab dekreeti või korraldust. Sultanite
firmaanidega sekkuti mitmel seadusandlikul tasandil alates kõrgeimast, põhiseaduslikust
tasemest kuni praktilisema tasandini - näiteks loa andmine impeeriumisse reisimiseks.

13. sajand

2003

Euroopa, Põhja-Makedoonia

42 / 21.433333

ELi inimõiguste konventsioon

Marianna D. Birnbaum, The Long Journey of Gracia Mendes (Budapest/New York: Central European University Press, 2003).

Yes

Naum Trajanovski