Radikalism läbi Ammani sõnumi silmade
Ammani sõnum ja sellega kaasnenud konverentsideklaratsioonid osutavad vajadusele keskenduda vägivalla ja ekstremismi põhjustele, nagu mahajäämus, vaesus ja rahvusvahelise õigluse puudumine ning demokraatlikud vabadused. Seda ideed jagavad ka mitte-moslemid nagu araabia kristlased, kes avalikult toetasid Ammani sõnumit. Jordaania Kuningliku Uskudevaheliste Uuringute Instituudi poolt 2014. aastal väljaantud raamatus märkis kristlik preester Agabius Kafuri, et:
„Äärmuslus on reaktsioon teisele äärmuslusele, mis tuli kõigepealt. Selle ravi algab tähelepanu juhtimisega põhjustele. Vastasel juhul on selle turvamise vastu kõik turvameetmed piiratud. See lisab õli tulle.”
11. septembri rünnakud USA-le 2001. aastal tähistasid rahvusvahelise „Sõja terrorismi vastu” algust, mille tagajärgedeks olid Afganistani (2002) ja Iraagi (2003) invasioonid. Need tõid kaasa sektantluse ja ekstremismi suure eskalatsiooni. Ammani sõnum oli varajane katse seda konflikti ohjeldada. Kui Jordaania algatas 2004. aastal selle sõnumi, püüdis Amman luua islami-lääne dialoogi ja lõpetada nii islamofoobia kui ka islamiterrorismi.
Ammani sõnumist sai laiaulatuslik islamileping, mis kinnitas, et rahu, õiglus ja vastastikune vastutus kogu inimkonna vahel on islami põhiväärtused. Selle kiitsid heaks 552 prominentset moslemit 84 riigist, mis tähendas kaasajal kõige laiema islami konsensuse saavutamist.
See väljalõige on osa mitmest Ammani sõnumi alla kuuluvast deklaratsioonist. Need dokumendid mõistavad hukka terroriaktid, kuid samal ajal käsitlevad nad kriitiliselt selliste terminite nagu „radikalism” ja „terrorism” kasutamist ning keskenduvad just nendele põhjustele, mis viisid sellise vägivallani.
Title
Radikalism läbi Ammani sõnumi silmade
content
Ammani sõnum ja sellega kaasnenud konverentsideklaratsioonid osutavad vajadusele keskenduda vägivalla ja ekstremismi põhjustele, nagu mahajäämus, vaesus ja rahvusvahelise õigluse puudumine ning demokraatlikud vabadused. Seda ideed jagavad ka mitte-moslemid nagu araabia kristlased, kes avalikult toetasid Ammani sõnumit. Jordaania Kuningliku Uskudevaheliste Uuringute Instituudi poolt 2014. aastal väljaantud raamatus märkis kristlik preester Agabius Kafuri, et:
„Äärmuslus on reaktsioon teisele äärmuslusele, mis tuli kõigepealt. Selle ravi algab tähelepanu juhtimisega põhjustele. Vastasel juhul on selle turvamise vastu kõik turvameetmed piiratud. See lisab õli tulle.”
„Äärmuslus on reaktsioon teisele äärmuslusele, mis tuli kõigepealt. Selle ravi algab tähelepanu juhtimisega põhjustele. Vastasel juhul on selle turvamise vastu kõik turvameetmed piiratud. See lisab õli tulle.”
Description
See väljavõte sisaldab Jordaania kristliku preestri avaldust, milles osutatakse vajadusele võidelda ekstremismi juurtega.
Context
11. septembri rünnakud USA-le 2001. aastal tähistasid rahvusvahelise „Sõja terrorismi vastu” algust, mille tagajärgedeks olid Afganistani (2002) ja Iraagi (2003) invasioonid. Need tõid kaasa sektantluse ja ekstremismi suure eskalatsiooni. Ammani sõnum oli varajane katse seda konflikti ohjeldada. Kui Jordaania algatas 2004. aastal selle sõnumi, püüdis Amman luua islami-lääne dialoogi ja lõpetada nii islamofoobia kui ka islamiterrorismi.
Ammani sõnumist sai laiaulatuslik islamileping, mis kinnitas, et rahu, õiglus ja vastastikune vastutus kogu inimkonna vahel on islami põhiväärtused. Selle kiitsid heaks 552 prominentset moslemit 84 riigist, mis tähendas kaasajal kõige laiema islami konsensuse saavutamist.
See väljalõige on osa mitmest Ammani sõnumi alla kuuluvast deklaratsioonist. Need dokumendid mõistavad hukka terroriaktid, kuid samal ajal käsitlevad nad kriitiliselt selliste terminite nagu „radikalism” ja „terrorism” kasutamist ning keskenduvad just nendele põhjustele, mis viisid sellise vägivallani.
Ammani sõnumist sai laiaulatuslik islamileping, mis kinnitas, et rahu, õiglus ja vastastikune vastutus kogu inimkonna vahel on islami põhiväärtused. Selle kiitsid heaks 552 prominentset moslemit 84 riigist, mis tähendas kaasajal kõige laiema islami konsensuse saavutamist.
See väljalõige on osa mitmest Ammani sõnumi alla kuuluvast deklaratsioonist. Need dokumendid mõistavad hukka terroriaktid, kuid samal ajal käsitlevad nad kriitiliselt selliste terminite nagu „radikalism” ja „terrorism” kasutamist ning keskenduvad just nendele põhjustele, mis viisid sellise vägivallani.
Нападите на 11 септември врз САД во 2001 година го означија почетокот на меѓународната „Војна против теророт“, што резултираше со инвазиите во Авганистан (2002) и Ирак (2003). Тие иницираа голема ескалација на сектаријанизмот и екстремизмот. Таканаречаната Аман порака, беше еден од првите обиди за спречување на овој конфликт. Иницирана во Јордан во 2004 година, таа се обиде да воспостави дијалог на релација ислам-запад и да стави крај на исламофобија и на исламскиот тероризам.
Аман пораката стана широк исламски договор потврдувајќи дека мирот, правдата и меѓусебната одговорност ширум целото човештво, се основни вредности во исламот. Таа беше потврдена и одобрена од 552 истакнати муслимани од 84 земји, достигнувајќи на тој начин, најширок исламски консензус во модерното време.
Овој клипинг е дел од еден од неколкуте трудови произлезени од суштината и содржината на Аман порака. Овие трудови ги осудуваат терористичките акти, но во исто време критички се осврнуваат и кон употребата на термини како „радикализам“ и „тероризам“ и вниманието го насочуваат кон самите причини кои иницираа појава на таков вид насилство.
Аман пораката стана широк исламски договор потврдувајќи дека мирот, правдата и меѓусебната одговорност ширум целото човештво, се основни вредности во исламот. Таа беше потврдена и одобрена од 552 истакнати муслимани од 84 земји, достигнувајќи на тој начин, најширок исламски консензус во модерното време.
Овој клипинг е дел од еден од неколкуте трудови произлезени од суштината и содржината на Аман порака. Овие трудови ги осудуваат терористичките акти, но во исто време критички се осврнуваат и кон употребата на термини како „радикализам“ и „тероризам“ и вниманието го насочуваат кон самите причини кои иницираа појава на таков вид насилство.
Questions
Mis võiks olla selline äärmuslus, millele terroriaktid reageerivad?
Temporal Coverage
21. sajand
Date
2014
Spatial Coverage
Moslemimaailm, Euroopa
map
31.957447 / 35.909144
Is Referenced By
Bibliographic Citation
Kafuri, Father Agabius. ‘The concept of extremism and its formative factors: religious education and the troubles of extremism’ (In Arabic). In Kafuri et al.. Muslim and Human Communities. A relationship of Harmony or Fear? In the light of the Amman Message. Amman: Royal Institute for Inter-Faith Studies, 2014, pp. 9-21.
translation of
Nadia Hindi
Audience
Unknown
Creator
Nadia Hindi