Islamofoobia ja ekstremism
Professor Jamal al-Shalabi on Ammani sõnumi ekspert. Ühes oma kirjutises käsitles ta islamofoobia ja ekstremismi küsimust. Ta ütles, et Lääs ja äärmuslased on mõlemad vastutavad moslemite ja araablaste halva kuvandi eest. Kuid ta tõi välja ka vastutuse, mis islami enamusega riikide valitsustel on selle probleemi ületamisel. Need on sammud, mida need valitsused peavad tema sõnul ette võtma:
Reformima oma poliitilisi süsteeme ja edendama poliitilise osaluse ideed.
Reformima haridust ning tõstma esile kriitikavaimu ja diskussiooni tundlike küsimuste ümber.
Jaotama rikkust õiglaselt ümber araabia ja islami ühiskondade erinevate osade vahel.
Edendama sallivust ja austust inimeste vahel, tugevdades kodanikuriiki ja selle seadusi.
Võtma „julgeolekulahenduse” asemel vastu poliitilise ja kultuurilise lahenduse.
11. septembri rünnakud USA-le 2001. aastal tähistasid rahvusvahelise „Sõja terrorismi vastu” algust, mille tagajärgedeks olid Afganistani (2002) ja Iraagi (2003) invasioonid. Need tõid kaasa sektantluse ja ekstremismi suure eskalatsiooni. Ammani sõnum oli varajane katse seda konflikti ohjeldada. Kui Jordaania algatas 2004. aastal selle sõnumi, püüdis Amman luua islami-lääne dialoogi ja lõpetada nii islamofoobia kui ka islamiterrorismi.
Ammani sõnumist sai laiaulatuslik islamileping, mis kinnitas, et rahu, õiglus ja vastastikune vastutus kogu inimkonna vahel on islami põhiväärtused. Selle kiitsid heaks 552 prominentset moslemit 84 riigist, mis tähendas kaasajal kõige laiema islami konsensuse saavutamist.
Ammani sõnum ja eriti mõned sellega seotud rahvusvahelised konverentsid püüavad käsitleda islamofoobia ja terrorismi küsimusi kriitilisest vaatenurgast. Jamal al-Shalabi osales mõnel neist konverentsidest, kus ta teatas, et terrorism on nii sügavalt juurdunud islamofoobia põhjus kui ka tagajärg ning et lahendused peavad sobima struktuurireformidega araabia maades ja islamiriikides, kus ei kehti levinud poliitikad.