Pariisi rahu lepingud: Versailles 'i väike leping (nr 1)

28. juunil 1919, samal päeval kui allkirjastati Versailles 'leping, sõlmis Pariisi Rahukonverentsi Poola delegatsioon kokkuleppe, mida hakati nimetama väikeseks Versailles'i lepinguks või Poola vähemuslepinguks. Leping koostati pärast Uute Riikide Komitee soovitusi. Uue Poola riigi tunnustamise tingimusena pidi Poola valitsus ̎tagama teatud õigused oma vähemustele: võrdsus seaduse ees, usuvabadus ning õigused teatavatele kollektiivse organisatsiooni vormidele kultuuri- ja haridussfääris ̎. Väikesest Versailles'i lepingust sai eeskuju Pariisi Rahukonverentsil järgnenud 13 vähemuslepingule.
Pariisi Rahukonverents toimus Versailles'is 1919. aastal. Konverentsi eesmärk oli kehtestada rahutingimused Esimese maailmasõja kahe sõdiva poole - võidukate Liitlaste ja lüüa saanud Keskriikide - vahel. Konverents algas 18. jaanuaril 1919.aastal ja seda peeti peamiselt pretsedendiks sõjajärgse uue korra loomisel. Esimese maailmasõja järel moodustasid vastloodud Poola vabariigis vähemusrahvuste liikmed umbes kolmandiku kogu elanikkonnast. Nende vähemusrühmade seas olid peamisteks konfessioonideks õigeusklikud kristlased, judaistid, kalvinistid ja luterlased-protestandid. Sellele vaatamata oli uues vabariigis ülimuslik roomakatoliiklus kui enamusgrupi usuline konfessioon. Poola 1921. aasta põhiseaduse kohaselt on ̎roomakatoliku religioonil, olles rahva valdava enamuse religioon, riigis juhtpositsioon suure hulga tunnustatud religioonide seas. ̎