Lausanne'i lepingu artikkel 40 on sõnastatud järgmiselt:Mittemoslemi vähemustesse kuuluvate Türgi kodanike õiguslik ja faktiline kohtlemine ja turvalisus on samasugune kui teistel Türgi kodanikel. Neil on eelkõige võrdne õigus oma kulul luua, juhtida ja kontrollida mis tahes heategevus-, usu- ja sotsiaalasutusi, koole ja muid õppetööks mõeldud asutusi, kel on õigus kasutada oma keelt ja praktiseerida oma usku vabalt. "

Lausanne'i rahulepinguga lahendati ametlikult konflikt Osmanite impeeriumi ja Esimese maailmasõja liitlasvägede (Prantsuse Vabariik, Briti impeerium, Itaalia kuningriik, Jaapani impeerium, Kreeka kuningriik, Rumeenia kuningriik, Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide kuningriik) vahel. See oli teine allkirjastatud leping pärast esimest ebaõnnestunud Sèvresi kokkulepet (1920). Leping sõlmiti ka pärast Kreeka-Türgi sõda (1919-1922). Kreeka väed leppisid pärast seda, kui Türgi võttis Smyrna linna tagasi, kokkuleppega, millega Kreeka valitsus naasis sõjaeelsetele piiridele. Veelgi enam, Türgi Vabariigi iseseisvust ennustati Lausanne'i rahulepinguga. Lepinguga tagati ka Kreeka õigeuskliku kristliku vähemuse kaitse Türgis ja moslemi vähemuse kaitse Kreekas.