Pariisi rahulepingud: Neuilly-sur-Seine'i leping

27. novembril 1919. aastal allkirjastas Bulgaaria kui üks Esimese maailmasõjas lüüa saanud osapooli Neuilly-sur-Seine'is liitlasriikidega rahulepingu. Bulgaarialt nõuti erinevate sõja ajal omandatud alade loovutamist. Pärast ametlikku iseseisvumist Osmanite impeeriumist 1908. aastal oli Bulgaaria riigis valdav õigeusklike kristlaste elanikkond, kuid oli ka märkimisväärne moslemite vähemus. Lepingu kokkuleppe raames olid Bulgaaria päritolu elanikud Kreekas sunnitud riigist lahkuma ja Bulgaariasse elama asuma. Samamoodi olid Bulgaaria kreeklased sunnitud Kreekasse kolima. Need sunnitud ränded on dramaatiliselt muutnud Balkani poolsaare etnilist kaarti. Bulgaaria ühiskonna jaoks peeti lepingut enesemääramise põhimõtte rikkumiseks. Paljud Bulgaaria kodanikuorganisatsioonid saatsid Pariisi rahukonverentsile mitmesuguseid deklaratsioone, milles nõuti etnilise, kultuurilise, religioosse ja keelelise identiteedi säilitamist lepingutega kaotsi minevatel aladel.

Pariisi rahukonverents toimus Versaille ̍is 1919. aastal. Konverentsi eesmärk oli kehtestada rahutingimused Esimese maailmasõja kahe sõdiva poole - võidukate Liitlaste ja lüüa saanud Keskriikide - vahel. Konverents algas 18. jaanuaril 1919.aastal ja seda peeti suures osas pretsedendiks uue, sõjajärgse korra loomisel. Sellisena äratas konverents suurt rahvusvahelist tähelepanu.

20. sajand

Euroopa, Prantsusmaa

48.8881 / 2.2686

Rahvasteliidu vähemuste kaitse

Zara Steiner, ‘The Treaty of Versailles Revisited’, in Michael Dockrill and John Fisher (eds), The Paris Peace Conference, 1919: Peace without Victory? (Basingstoke: Palgrave, 2001), p.32.

Yes

Naum Trajanovski