Suure Reede kokkulepe: protestantlik vastus

̎Kultuuriline mitmekesisus on osa Jumala eesmärgist meie jaoks. Meie konfliktis pole Jumalal lemmikuid ja ta hindab kultuuri ja identiteedi mitmekesisust, mis on meie kogukonnas. Ka meie peame seda mitmekesisust austama.Iga kultuur on elav ja dünaamiline. Kõik, mida pole võimalik muuta, närbub. Ükski poliitiline kokkulepe ei tohiks meie oranži ja rohelist traditsiooni lihtsalt formaliseerida. Nii riskime sektantliku apartheidiga - ja eitame Jumala loovuse annet. Igal inimesel ja igal kogukonnal peab olema õigus oma kultuuri õiguspärasel viisil väljendada. Kuid Piibel õpetab, et kogu inimtegevus on vigane (patu tõttu). Kultuuridel on hävitavad elemendid - mis tuleb tagasi lükata. Ka see on osa meie austusest mitmekesisuse vastu. Sektantlus on endeemiline. Selle õõnestamiseks on vaja julgust ja pühendumust oma suhtumise ja tavade muutmiseks nii üksikisikute kui ka kogukonnana.̎ (Allikast: ̎“Evangelical Contribution on Northern Ireland. A Time to Decide“, 1998).

Suure Reede kokkuleppesse suhtuti erinevalt. Ranged protestandid olid selle vastu, sest arvasid, et see tegi Iiri rahvuslastele liiga palju järeleandmisi. Teisest küljest julgustab protestantide mõõdukas rühm selles väljalõikes positiivsemat suhtumist. Äärmuslased väitsid, et Jumal oli nende poolel, kuid siin esitatakse Jumalat kui kedagi neutraalset, kes väärtustab mitmekesisust ja erinevusi. Traditsiooniliselt seostatakse oranži värvi protestantide ja unionistidega ning rohelist värvi katoliiklaste ja natsionalistidega. Siin väidetakse, et need traditsioonid peavad ära tundma oma vead ja arenema üksteist austaval viisil. Väljend ̎sektantlik apartheid ̎ tuletab meelde Lõuna-Aafrikas kuni 1990. aastani kehtinud rassistlikku poliitikat, mis tähendas, et mustad ja valged inimesed olid sunnitud elama suuresti eraldi elu. Kui Põhja-Iirimaa soovib vältida sarnaseid lahkarvamusi, on soovitatav teha positiivseid pingutusi minevikust pärit hoiakute ületamiseks.
"La diversidad cultural es parte del propósito de Dios para nosotros. En nuestro conflicto, Dios no tiene favoritos, y valora la diversidad de cultura e identidad que está presente en nuestra comunidad. Nosotros también debemos respetar esta diversidad. - Cada cultura es viva y dinámica. Todo lo que no pueda cambiar se marchitará. Ningún acuerdo político debe simplemente formalizar nuestras tradiciones Naranja y Verde. De esa manera, nos arriesgamos a un apartheid sectario - y negamos el don de la creatividad de Dios. - Cada persona y cada comunidad debe ser libre de expresar su cultura de cualquier manera legal. Pero la Biblia enseña que toda actividad humana es defectuosa (por el pecado). Las culturas tienen elementos destructivos - que deben ser rechazados. Esto también es parte de nuestro respeto por la diversidad. - El sectarismo es endémico. Para socavarlo se requiere el coraje y el compromiso de cambiar nuestras actitudes y prácticas tanto como individuos como en la comunidad". (De ‘Evangelical Contribution on Northern Ireland’, A Time to Decide, 1998.)
Hubo respuestas mixtas al Acuerdo de Viernes Santo. Los protestantes de línea dura se opusieron porque pensaban que hacía demasiadas concesiones a los nacionalistas irlandeses. Por otro lado, en este pasaje un grupo protestante moderado alienta una actitud más positiva. Los extremistas afirmaban que Dios estaba de su lado, pero aquí Dios se presenta como neutral y valora la diversidad y la diferencia. Tradicionalmente, el color naranja se asocia con los protestantes y unionistas y el color verde con los católicos y nacionalistas. Se argumenta aquí que estas tradiciones deben reconocer sus propios defectos y desarrollarse de manera que se respeten mutuamente. La frase "apartheid sectario" recuerda las políticas racistas aplicadas en Sudáfrica hasta 1990, que obligaron a los blancos y negros a vivir vidas muy separadas. Se sugiere que para que Irlanda del Norte evite divisiones similares será necesario hacer esfuerzos positivos para superar las actitudes del pasado.