Roger Williams ja eraldusmüür
Nii Euroopas kui ka Euroopa kolooniates arvasid tsiviilvõimud (riik) 17. sajandil kindlalt, et avaliku korra tagamiseks peaksid kõik kodanikud jagama sama usku. Seetõttu uskusid nad, et nende kohus on teisitimõtlejate usulisi vaateid kärpida ja teisitimõtlejaid isegi taga kiusata. Vähesed kristlikud radikaalid väitsid seevastu, et tsiviilvõimudel ei olnud õigust juhtida individuaalset südametunnistust, kuna usk oli otsus, mis kuulus isiklikule südametunnistusele. Veelgi enam, kui kirik tegeles tsiviilasjadega, korrumpeerus ta ise. Üks selle väite esitajatest oli Uus-Inglismaal (Suurbritannia koloonia Põhja-Ameerikas) elav Roger Williams. Roger Williams leidis, et kiriku ja riigi vahel peaks olema „eraldussein”. Ta selgitas oma seisukohta näitega, mis viitas Eedeni aiale, kus hekk või müür eraldas paradiisi maailma metsikusest. Williamsi jaoks oli müür vajalik selleks, et kaitsta religioossete inimeste veendumusi poliitilise sekkumise eest. Seetõttu oli ta vastu igasugusele usulisele ülemvõimule, kus tsiviilvõimud toetavad ühte kirikut ja välistavad kõik teised. Williams oli veendunud, et see kahjustaks tõelist kristlust. Ta leidis, et tsiviilvõimud peaksid keskenduma üksnes ühiskonna korraldamisele. Religioossetesse asjadesse said nad sekkuda vaid siis, kui need ähvardasid tsiviilkorda (olulisel määral). Kuid ka siis pooldas ta ülimat vaoshoitust. Kõik need põhimõtted on väljendatud Rhode Islandi hartas, mille jaoks Williams oli peamine inspiratsiooniallikas. Poolteist sajandit hiljem kasutas Ameerika president Thomas Jefferson oma kirjas sama metafoori ‘eraldusseinast’. Pole selge, kas Jefferson teadis Williamsi ja tema toodud näidete kohta, kuid sarnasus on silmatorkav. Tänapäeval kasutatakse eraldusseina metafoori sageli väites, et tsiviilvõimud peaksid olema neutraalsed või ilmalikud - näiteks et riigiteenistuses olevad inimesed ei kannaks ususümboleid ega usumärke. Kuid see ei olnud Williamsi soov.
1620. aastatel asus Kirde-Ameerikas Massachusettsi piirkonnas range protestantide rühm, keda nimetati puritaanideks. Nad kavatsesid elada kristluse range tõlgenduse järgi ja ei nõustunud lahkarvamustega. Rhode Islandi asutas seevastu Roger Williams, kes oli samuti usklik kristlane, kuid kellel olid mõned erakordselt radikaalsed ideed. Temast inspireerituna andis Rhode Island kõigile usuvabaduse (vt väljalõige Rhode Island ja Roger Williams). Massachusettsis tagakiusamise ajal lubati kveekeritel elada ja oma usku vabalt praktiseerida naaberriigis Rhode Islandil. Ehkki Rhode Islandi asutaja Roger Williams pidas neid käitumise ja lugupidamatuse tõttu äärmiselt ärritavaks ja vastumeelseks, hindas ta usu- ja sõnavabadust rohkem. Hiljem tekkis kveekeritel avatum ja sallivam suhtumine teistesse usunditesse ja usulahkudesse kuuluvatesse inimestesse. Kveeker William Penni eestvedamisel asutati veel üks avatud ja salliv koloonia – Pennsylvania.
Further information about Roger Williams can be found at On Site, In Time.
For more information on this and other peace treaties, see
Title
Roger Williams ja eraldusmüür
content
Nii Euroopas kui ka Euroopa kolooniates arvasid tsiviilvõimud (riik) 17. sajandil kindlalt, et avaliku korra tagamiseks peaksid kõik kodanikud jagama sama usku. Seetõttu uskusid nad, et nende kohus on teisitimõtlejate usulisi vaateid kärpida ja teisitimõtlejaid isegi taga kiusata. Vähesed kristlikud radikaalid väitsid seevastu, et tsiviilvõimudel ei olnud õigust juhtida individuaalset südametunnistust, kuna usk oli otsus, mis kuulus isiklikule südametunnistusele. Veelgi enam, kui kirik tegeles tsiviilasjadega, korrumpeerus ta ise. Üks selle väite esitajatest oli Uus-Inglismaal (Suurbritannia koloonia Põhja-Ameerikas) elav Roger Williams. Roger Williams leidis, et kiriku ja riigi vahel peaks olema „eraldussein”. Ta selgitas oma seisukohta näitega, mis viitas Eedeni aiale, kus hekk või müür eraldas paradiisi maailma metsikusest. Williamsi jaoks oli müür vajalik selleks, et kaitsta religioossete inimeste veendumusi poliitilise sekkumise eest. Seetõttu oli ta vastu igasugusele usulisele ülemvõimule, kus tsiviilvõimud toetavad ühte kirikut ja välistavad kõik teised. Williams oli veendunud, et see kahjustaks tõelist kristlust. Ta leidis, et tsiviilvõimud peaksid keskenduma üksnes ühiskonna korraldamisele. Religioossetesse asjadesse said nad sekkuda vaid siis, kui need ähvardasid tsiviilkorda (olulisel määral). Kuid ka siis pooldas ta ülimat vaoshoitust. Kõik need põhimõtted on väljendatud Rhode Islandi hartas, mille jaoks Williams oli peamine inspiratsiooniallikas. Poolteist sajandit hiljem kasutas Ameerika president Thomas Jefferson oma kirjas sama metafoori ‘eraldusseinast’. Pole selge, kas Jefferson teadis Williamsi ja tema toodud näidete kohta, kuid sarnasus on silmatorkav. Tänapäeval kasutatakse eraldusseina metafoori sageli väites, et tsiviilvõimud peaksid olema neutraalsed või ilmalikud - näiteks et riigiteenistuses olevad inimesed ei kannaks ususümboleid ega usumärke. Kuid see ei olnud Williamsi soov.
Context
1620. aastatel asus Kirde-Ameerikas Massachusettsi piirkonnas range protestantide rühm, keda nimetati puritaanideks. Nad kavatsesid elada kristluse range tõlgenduse järgi ja ei nõustunud lahkarvamustega. Rhode Islandi asutas seevastu Roger Williams, kes oli samuti usklik kristlane, kuid kellel olid mõned erakordselt radikaalsed ideed. Temast inspireerituna andis Rhode Island kõigile usuvabaduse (vt väljalõige Rhode Island ja Roger Williams). Massachusettsis tagakiusamise ajal lubati kveekeritel elada ja oma usku vabalt praktiseerida naaberriigis Rhode Islandil. Ehkki Rhode Islandi asutaja Roger Williams pidas neid käitumise ja lugupidamatuse tõttu äärmiselt ärritavaks ja vastumeelseks, hindas ta usu- ja sõnavabadust rohkem. Hiljem tekkis kveekeritel avatum ja sallivam suhtumine teistesse usunditesse ja usulahkudesse kuuluvatesse inimestesse. Kveeker William Penni eestvedamisel asutati veel üks avatud ja salliv koloonia – Pennsylvania.
Questions
Kas teie arvates peaks riik sekkuma religiooni? Kas teate näiteid, kus riik seda teeb? Või teate muid näiteid, kus riik ja religioon on kuidagi omavahel seotud? Kas see on teie arvates hea idee või mitte?
Spatial Coverage
USA
Rhode Island
map
41.823611 / -71.422222
Is Referenced By
Source
Roger Williams, The Bloudy Tenent of Persecution, for Cause of Conscience, Discussed [in a Conference between Truth and Peace]: and Mr. Cotton’s letter examined and answered, ed. Edward Bean Underhill, London, Hanserd Knollys Society, 1848 [reprint, orig. 1644], p. 435.
Audience
No
Creator
Patrick Pasture
Contributor
Christophe Schellekens