Avalikud provokatsioonid: Riigikohus ja jutlustamine
Vahetult enne Teist maailmasõda (1939–45) arreteeriti Newton Cantwell ning tema pojad Jesse ja Russel Connecticuti osariigis New Havenis. Nad olid Jehoova tunnistajad, kes jutlustasid uksest ukseni linna peamiselt roomakatoliiklikus piirkonnas. Neil olid kaasas raamatud ja voldikud, samuti fonograaf, et esitada oma usunditeemalisi helisalvestisi. Ühel hetkel peatas Jesse kaks möödujat ja pakkus, et mängib neile ette ühe helisalvestise. Möödakäijad nõustusid ja Jesse mängis plaati nimega ̎ Vaenlased ̎, mis ründas teisi religioone, eriti katoliku usku. Helisalvestist kuulanud mehed läksid raevu ja oleksid peaaegu rünnanud Jesse ̍it ja teisi jutlustajaid, kuid lahkusid lõpuks vägivalda kasutamata. Need kaks meest tagasid aga selle, et politsei arreteeris jutlustajad tsiviilrahu rikkumise eest. Lõpuks leidis ülemkohus, et see vahistamine oli ebaseaduslik, kuna see oli vastuolus esimese parandusettepanekuga. Sellegipoolest leidis kohus ka seda, et usuvabadusel ja tegutsemisvabadusel on vahe. Iga inimene võis alati vabalt uskuda seda, mida iganes soovis, kuid valitsus võis kehtestada mittediskrimineerivad reeglid, et lõpetada sellised tegevused nagu jutlustamine, vähemalt juhul, kui need tegevused rikuvad ̎kogukonna rahu, head korda ja mugavust ̎.
USA põhiseaduse esimene parandusettepanek lubab usu- ja sõnavabadust Ameerika kodanikele. Ehkki see sisaldab ainult 45 sõna, oli see osa palju suuremast dokumendist, mida nimetatakse inimõiguste deklaratsiooniks. Selle dokumendi koostas peamiselt Ameerika Ühendriikide kuulus rajaja James Madison. Õiguste seaduse eelnõu oli vajalik, sest mõned föderalismivastasteks kutsutud poliitikud uskusid, et põhiseadus ei tee piisavalt indiviidide õiguste kaitsmiseks. Ameerika Ühendriikide kongress kiitis seaduseelnõu heaks 25. septembril 1789. aastal. See ratifitseeriti kaks aastat hiljem ja kongress muutis eelnõu osad parandusettepanekuteks. See tähendab, et inimõiguste deklaratsiooni eelnõu uued reeglid ei olnud põhiseaduse osa, vaid lisati sellele eraldi määrustena. Alates selle loomisest on esimest parandusettepanekut - ̎ Kongress ei loo ühtegi seadust, mis austaks usu loomist või keelaks selle vaba kasutamist; piiraks sõnavabadust või ajakirjandusvabadust; või rahva õigust rahumeelselt koguneda ja taotleda valitsuselt kaebuste heastamist ̎- kasutatud usuvabaduse kaitsmiseks mitmetes kohtuasjades. Ehkki kõikidel kohtunikel ja kohtutel ei ole usuvabaduse tähendusest ühesugune tõlgendus, on see aidanud kaitsta paljude inimeste usulisi veendumusi ja tegusid, kui nad tundsid end tagakiusatuna või diskrimineerituna. Seda on kasutatud isegi ateistide kaitsmiseks. Paljud juristid on seetõttu vaielnud selle üle, mis religioon täpselt on, just seetõttu, et see pakub inimesele nii laia kaitset. Näiteks kas religioon vajab jumalat või piisab millessegi muusse uskumisest? Või on religioon midagi, mida praktiseerite koos, või midagi, millesse usute omaette?
For more information on this and other peace treaties, see
Title
Avalikud provokatsioonid: Riigikohus ja jutlustamine
content
Vahetult enne Teist maailmasõda arreteeriti Newton Cantwell ja tema pojad Jesse ja Russell New Havenis, Connecticutis. Nad olid Jehoova tunnistajad, kes jutlustasid ukselt uksele linna peamiselt roomakatoliku piirkonnas. Neil olid kaasas raamatud ja brošüürid ning fonograaf, millega nad mängisid oma religiooni kohta helisalvestusi. Ühel hetkel peatas Jesse kaks möödujat ja pakkus neile ühe plaadi esitamist. Möödujad nõustusid ja Jesse mängis plaati nimega "Vaenlased", mis ründas teisi religioone, eriti katoliku usku. Kuulajad vihastusid ja peaaegu ründasid Jesse'i ja teisi jutlustajaid, kuid lõpuks lahkusid ilma vägivalda kasutamata. Need kaks meest hoolitsesid aga selle eest, et jutlustajad arreteeriti tsiviilrahu häirimise eest. Hiljem otsustas ülemkohus, et see arreteerimine oli esimese muudatusettepaneku tõttu ebaseaduslik. Siiski ütles kohus ka, et usuvabaduse ja tegutsemisvabaduse vahel on vahe. Iga inimene võis vabalt uskuda, mida iganes ta tahtis, kuid valitsus võis kehtestada mittediskrimineerivaid eeskirju, et peatada sellised tavad nagu jutlustamine, vähemalt kui need tegevused rikkusid "rahu, head korda ja kogukonna mugavust".
Description
See väljavõte sisaldab teavet ülemkohtu otsuse kohta, mis käsitleb avalikus kohas toimuvat jutlustamist.
Context
USA põhiseaduse esimene parandusettepanek lubab usu- ja sõnavabadust Ameerika kodanikele. Ehkki see sisaldab ainult 45 sõna, oli see osa palju suuremast dokumendist, mida nimetatakse inimõiguste deklaratsiooniks. Selle dokumendi koostas peamiselt Ameerika Ühendriikide kuulus rajaja James Madison. Õiguste seaduse eelnõu oli vajalik, sest mõned föderalismivastasteks kutsutud poliitikud uskusid, et põhiseadus ei tee piisavalt indiviidide õiguste kaitsmiseks. Ameerika Ühendriikide kongress kiitis seaduseelnõu heaks 25. septembril 1789. aastal. See ratifitseeriti kaks aastat hiljem ja kongress muutis eelnõu osad parandusettepanekuteks. See tähendab, et inimõiguste deklaratsiooni eelnõu uued reeglid ei olnud põhiseaduse osa, vaid lisati sellele eraldi määrustena. Alates selle loomisest on esimest parandusettepanekut - ̎ Kongress ei loo ühtegi seadust, mis austaks usu loomist või keelaks selle vaba kasutamist; piiraks sõnavabadust või ajakirjandusvabadust; või rahva õigust rahumeelselt koguneda ja taotleda valitsuselt kaebuste heastamist ̎- kasutatud usuvabaduse kaitsmiseks mitmetes kohtuasjades. Ehkki kõikidel kohtunikel ja kohtutel ei ole usuvabaduse tähendusest ühesugune tõlgendus, on see aidanud kaitsta paljude inimeste usulisi veendumusi ja tegusid, kui nad tundsid end tagakiusatuna või diskrimineerituna. Seda on kasutatud isegi ateistide kaitsmiseks. Paljud juristid on seetõttu vaielnud selle üle, mis religioon täpselt on, just seetõttu, et see pakub inimesele nii laia kaitset. Näiteks kas religioon vajab jumalat või piisab millessegi muusse uskumisest? Või on religioon midagi, mida praktiseerite koos, või midagi, millesse usute omaette?
USA põhiseaduse esimene muudatusettepanek lubab Ameerika kodanikele usu- ja sõnavabadust. Kuigi see sisaldab ainult 45 sõna, oli see osa palju suuremast dokumendist, mida nimetatakse Bill of Rights'iks. Selle dokumendi koostas peamiselt James Madison, Ameerika Ühendriikide kuulus "asutajaliige". Bill of Rights oli vajalik, sest mõned poliitikud, keda nimetati anti-föderalistideks, uskusid, et põhiseadus ei tee piisavalt palju, et kaitsta üksikisikute õigusi. Ameerika Ühendriikide kongress kiitis seaduseelnõu heaks 25. septembril 1789. aastal. See ratifitseeriti kaks aastat hiljem ja kongress muutis seaduseelnõu osad muudatusettepanekuteks. See tähendab, et Bill of Rights'i uued eeskirjad ei olnud põhiseaduse enda osa, vaid lisati sellele eraldi määruste kujul. Alates selle loomisest on Esimest muudatusettepanekut kasutatud mitmetes kohtuasjades usuvabaduse kaitsmiseks. Kuigi kõik kohtunikud ja kohtud ei tõlgenda usuvabaduse tähendust ühtemoodi, on see olnud abiks lugematute inimeste usuliste veendumuste ja tegude kaitsmisel, kes on tundnud end tagakiusatuna või diskrimineerituna. Seda on kasutatud isegi ateistide kaitseks. Paljud juristid on seetõttu vaielnud selle üle, mis on täpselt religioon, just seetõttu, et see pakub inimesele nii laiaulatuslikku kaitset. Näiteks, kas religioon vajab jumalat või piisab uskumisest millessegi muusse? Või on religioon midagi, mida teete koos või midagi, mida võite omada iseseisvalt?
Questions
Kas teie arvates tuleks lubada inimestel olla avalikus ruumis religioosselt provokatiivne, nagu olid Cantwellid?
Temporal Coverage
20. sajand
Spatial Coverage
Ameerika Ühendriigid
map
+41.31 / -72.9236111111111
Subject
Is Referenced By
Source
http://cdn.loc.gov/service/ll/usrep/usrep310/usrep310296/usrep310296.pdf
Bibliographic Citation
Cantwell v. Connecticut, 310 U.S. 296 (1940).
Audience
Yes
Creator
Bram De Ridder