Avalikud provokatsioonid: Riigikohus ja jutlustamine

Vahetult enne Teist maailmasõda arreteeriti Newton Cantwell ja tema pojad Jesse ja Russell New Havenis, Connecticutis. Nad olid Jehoova tunnistajad, kes jutlustasid ukselt uksele linna peamiselt roomakatoliku piirkonnas. Neil olid kaasas raamatud ja brošüürid ning fonograaf, millega nad mängisid oma religiooni kohta helisalvestusi. Ühel hetkel peatas Jesse kaks möödujat ja pakkus neile ühe plaadi esitamist. Möödujad nõustusid ja Jesse mängis plaati nimega "Vaenlased", mis ründas teisi religioone, eriti katoliku usku. Kuulajad vihastusid ja peaaegu ründasid Jesse'i ja teisi jutlustajaid, kuid lõpuks lahkusid ilma vägivalda kasutamata. Need kaks meest hoolitsesid aga selle eest, et jutlustajad arreteeriti tsiviilrahu häirimise eest. Hiljem otsustas ülemkohus, et see arreteerimine oli esimese muudatusettepaneku tõttu ebaseaduslik. Siiski ütles kohus ka, et usuvabaduse ja tegutsemisvabaduse vahel on vahe. Iga inimene võis vabalt uskuda, mida iganes ta tahtis, kuid valitsus võis kehtestada mittediskrimineerivaid eeskirju, et peatada sellised tavad nagu jutlustamine, vähemalt kui need tegevused rikkusid "rahu, head korda ja kogukonna mugavust".

USA põhiseaduse esimene parandusettepanek lubab usu- ja sõnavabadust Ameerika kodanikele. Ehkki see sisaldab ainult 45 sõna, oli see osa palju suuremast dokumendist, mida nimetatakse inimõiguste deklaratsiooniks. Selle dokumendi koostas peamiselt Ameerika Ühendriikide kuulus rajaja James Madison. Õiguste seaduse eelnõu oli vajalik, sest mõned föderalismivastasteks kutsutud poliitikud uskusid, et põhiseadus ei tee piisavalt indiviidide õiguste kaitsmiseks. Ameerika Ühendriikide kongress kiitis seaduseelnõu heaks 25. septembril 1789. aastal. See ratifitseeriti kaks aastat hiljem ja kongress muutis eelnõu osad parandusettepanekuteks. See tähendab, et inimõiguste deklaratsiooni eelnõu uued reeglid ei olnud põhiseaduse osa, vaid lisati sellele eraldi määrustena. Alates selle loomisest on esimest parandusettepanekut - ̎ Kongress ei loo ühtegi seadust, mis austaks usu loomist või keelaks selle vaba kasutamist; piiraks sõnavabadust või ajakirjandusvabadust; või rahva õigust rahumeelselt koguneda ja taotleda valitsuselt kaebuste heastamist ̎- kasutatud usuvabaduse kaitsmiseks mitmetes kohtuasjades. Ehkki kõikidel kohtunikel ja kohtutel ei ole usuvabaduse tähendusest ühesugune tõlgendus, on see aidanud kaitsta paljude inimeste usulisi veendumusi ja tegusid, kui nad tundsid end tagakiusatuna või diskrimineerituna. Seda on kasutatud isegi ateistide kaitsmiseks. Paljud juristid on seetõttu vaielnud selle üle, mis religioon täpselt on, just seetõttu, et see pakub inimesele nii laia kaitset. Näiteks kas religioon vajab jumalat või piisab millessegi muusse uskumisest? Või on religioon midagi, mida praktiseerite koos, või midagi, millesse usute omaette?

USA põhiseaduse esimene muudatusettepanek lubab Ameerika kodanikele usu- ja sõnavabadust. Kuigi see sisaldab ainult 45 sõna, oli see osa palju suuremast dokumendist, mida nimetatakse Bill of Rights'iks. Selle dokumendi koostas peamiselt James Madison, Ameerika Ühendriikide kuulus "asutajaliige". Bill of Rights oli vajalik, sest mõned poliitikud, keda nimetati anti-föderalistideks, uskusid, et põhiseadus ei tee piisavalt palju, et kaitsta üksikisikute õigusi. Ameerika Ühendriikide kongress kiitis seaduseelnõu heaks 25. septembril 1789. aastal. See ratifitseeriti kaks aastat hiljem ja kongress muutis seaduseelnõu osad muudatusettepanekuteks. See tähendab, et Bill of Rights'i uued eeskirjad ei olnud põhiseaduse enda osa, vaid lisati sellele eraldi määruste kujul. Alates selle loomisest on Esimest muudatusettepanekut kasutatud mitmetes kohtuasjades usuvabaduse kaitsmiseks. Kuigi kõik kohtunikud ja kohtud ei tõlgenda usuvabaduse tähendust ühtemoodi, on see olnud abiks lugematute inimeste usuliste veendumuste ja tegude kaitsmisel, kes on tundnud end tagakiusatuna või diskrimineerituna. Seda on kasutatud isegi ateistide kaitseks. Paljud juristid on seetõttu vaielnud selle üle, mis on täpselt religioon, just seetõttu, et see pakub inimesele nii laiaulatuslikku kaitset. Näiteks, kas religioon vajab jumalat või piisab uskumisest millessegi muusse? Või on religioon midagi, mida teete koos või midagi, mida võite omada iseseisvalt?

20. sajand

Ameerika Ühendriigid

+41.31 / -72.9236111111111

USA esimene muudatusettepanek

http://cdn.loc.gov/service/ll/usrep/usrep310/usrep310296/usrep310296.pdf

Cantwell v. Connecticut, 310 U.S. 296 (1940).

Yes

Bram De Ridder