Religioon töökohal
1962. aastal oli USA ülemkohus protestandi Adell Sherberti poolel, kes oli pärast tööandja vallandamist alustanud kohtumenetlust. Tema vallandamise põhjuseks oli asjaolu, et ta ei aktsepteerinud uut ajagraafikut, mis sundis teda töötama sabati ajal (laupäeviti). Ta üritas leida uut tööd, kuid ükski ettevõte, kellega ta ühendust võttis, ei suutnud talle tagada töögraafikut, millega saaks vältida laupäeval töötamist. Seetõttu soovis ta hoopis saada töötu abiraha Lõuna-Carolina valitsuselt. Valitsus keeldus sellest taotlusest, väites, et naine oli talle pakutavat tööd vältinud. Pärast seda, kui teised kohtud olid teinud sama otsuse mis Lõuna-Carolina kohus, leidis Adell lõpuks toetust ülemkohtust. Ameerika Ühendriikide ülemkohus otsustas, et valitsus oli sundinud Adelli valima oma usu ja sissetuleku vahel, minnes nii kaugele, et ülemkohus nentis, et Lõuna-Carolina oli Adellile oma usu järgimise eest trahvi määranud.
For more information on this and other peace treaties, see
Title
Religioon töökohal
content
1962. aastal oli USA ülemkohus protestandi Adell Sherberti poolel, kes oli pärast tööandja vallandamist alustanud kohtumenetlust. Tema vallandamise põhjuseks oli asjaolu, et ta ei aktsepteerinud uut ajagraafikut, mis sundis teda töötama sabati ajal (laupäeviti). Ta üritas leida uut tööd, kuid ükski ettevõte, kellega ta ühendust võttis, ei suutnud talle tagada töögraafikut, millega saaks vältida laupäeval töötamist. Seetõttu soovis ta hoopis saada töötu abiraha Lõuna-Carolina valitsuselt. Valitsus keeldus sellest taotlusest, väites, et naine oli talle pakutavat tööd vältinud. Pärast seda, kui teised kohtud olid teinud sama otsuse mis Lõuna-Carolina kohus, leidis Adell lõpuks toetust ülemkohtust. Ameerika Ühendriikide ülemkohus otsustas, et valitsus oli sundinud Adelli valima oma usu ja sissetuleku vahel, minnes nii kaugele, et ülemkohus nentis, et Lõuna-Carolina oli Adellile oma usu järgimise eest trahvi määranud.
Description
See väljavõte sisaldab teavet ülemkohtu kohtuasja kohta, mis käsitleb religiooni ja tööd.
Context
USA põhiseaduse esimene muudatusettepanek lubab Ameerika kodanikele usu- ja sõnavabadust. Kuigi see sisaldab ainult 45 sõna, oli see osa palju suuremast dokumendist, mida nimetatakse Bill of Rights'iks. Selle dokumendi koostas peamiselt James Madison, Ameerika Ühendriikide kuulus "asutajaliige". Bill of Rights oli vajalik, sest mõned poliitikud, keda nimetati anti-föderalistideks, uskusid, et põhiseadus ei tee piisavalt palju, et kaitsta üksikisikute õigusi. Ameerika Ühendriikide kongress kiitis seaduseelnõu heaks 25. septembril 1789. aastal. See ratifitseeriti kaks aastat hiljem ja kongress muutis seaduseelnõu osad muudatusettepanekuteks. See tähendab, et Bill of Rights'i uued eeskirjad ei olnud põhiseaduse enda osa, vaid lisati sellele eraldi määruste kujul. Alates selle loomisest on Esimest muudatusettepanekut kasutatud mitmetes kohtuasjades usuvabaduse kaitsmiseks. Kuigi kõik kohtunikud ja kohtud ei tõlgenda usuvabaduse tähendust ühtemoodi, on see olnud lugematute inimeste usuliste veendumuste ja tegude kaitsmiseks, kes on tundnud end tagakiusatuna või diskrimineerituna. Seda on kasutatud isegi ateistide kaitseks. Paljud juristid on seetõttu vaielnud selle üle, mis on täpselt religioon, just seetõttu, et see pakub inimesele nii laiaulatuslikku kaitset. Näiteks, kas religioon vajab jumalat või piisab uskumisest millessegi muusse? Või on religioon midagi, mida teete koos või midagi, mida võite omada iseseisvalt?
Questions
Kui teil on töökoht, kas teie tööandja peaks võtma meetmeid, kui teie religioon nõuab midagi erilist? Kui teie tööandja ei taha aidata teil järgida religioosseid tavasid, kas valitsus peaks sekkuma?
Temporal Coverage
20. sajand
Spatial Coverage
Ameerika Ühendriigid
map
+34.9466666666667 / -81.9275
Relation
Subject
Is Referenced By
Source
http://cdn.loc.gov/service/ll/usrep/usrep374/usrep374398/usrep374398.pdf
Bibliographic Citation
Sherbert v. Verner, 374 U.S. 398 (1963).
Audience
Yes
Creator
Bram De Ridder