Religioensvrede (1578) ja Hollandi mäss
Kuni 16.sajandi alguseni olid Madalmaad katoliiklik piirkond. 1520. aastateks hakkasid piirkonna elanikud reformatsiooni vastu huvi tundma. See oli uus kogu kristlikke õpetusi ja tavasid, mis olid algselt suunatud katoliku kiriku sisemisele reformimisele. Kui katoliku kirik keeldus nendest algatustest ja lükkas need tagasi, hakkasid evangeelsed juhid katoliku kirikust eraldi ehitama uusi kirikustruktuure. Madalmaades pidasid katoliku kirik ja valitsejad neid liikumisi ohtlikeks. Nad jõustasid rangeid õigusakte kõigi katoliiklusest kõrvale kaldunud inimeste kohtu alla andmiseks. Sellest sai poliitilise pinge allikas. Erinevad aadlikud olid nende rangete süüdistuste esitamise vastu. Vahepeal muutusid protestandid organiseeritumaks ja enesekindlamaks. Esialgu olid nad majades salaja kohtunud ja jumalateenistust pidanud. Kuid 1566. aastal hakkasid nad jutlustama linnade ja maapiirkondade avalikes ruumides. Aastaks 1568 saatis kuningas Felipe II nendesse piirkondadesse Alva hertsogi juhitud armee ja konfliktist sai avatud sõda. Järgnevatel aastatel muutusid Hollandi ja Zeelandi piirkonnad mässuliste tugipunktideks. Seal oli protestantlus ainus avalikult viljeletav religioon. Ülejäänud Madalmaid kontrollis kuninga armee. Nendes piirkondades aktsepteeriti ainult katoliiklust. Pärast kümme aastat kestnud sõda ei olnud kuninglikul armeel enam raha ja selle jõud rauges. Alates 1576. aastast püüdsid mõlema poole mõõdukad esindajad sõjalist konflikti rahustada. 1578. aastaks kogunesid esindajad kõigist Madalmaade piirkondadest, et lahendada ka religioosne konflikt. Nad koostasid rahukokkuleppe, mille nimi oli “Religioensvrede”, mis määras, kuidas katoliiklased ja protestandid peaksid koos elama. Seda lepingut koostades said nad inspiratsiooni sarnastest lepingutest Prantsusmaal ja Saksamaal, näiteks Augsburgi rahust (1555). Umbes 20 linna aktsepteerisid lepingu ja järgisid seda.
Religioensvrede (1578) oli kokkulepe, mis võimaldas Madalmaade katoliiklastel ja protestantidel koos elada. Madalmaad olid piirkond, mis hõlmas umbes tänase päeva Belgiat ja Hollandit. Enne 1578. aastat oli Madalmaade valitsus lubanud ainult katoliiklust ja oli protestandid kohtu alla andnud. Protestantide poolt üle võetud piirkondades koheldi katoliiklasi halvasti ja nad kogesid vägivalda. Hispaania armee toetas Madalmaade katoliiklikku valitsust. Armee sõdurid võitlesid protestantide vastu, kuid ahistasid ka paljusid katoliiklasi. Mõõdukad katoliiklased ja Madalmaade protestandid sõlmisid omavahel rahu ning liitusid opositsioonina Hispaania armee vastu. Selle rahu säilitamiseks töötasid nad välja reeglid, kohustused ja keelud, et hõlbustada katoliiklaste ja protestantide kooseksisteerimist. Need erinevad meetmed olid loetletud Religioensvredes.
Further information about the Religioensvrede and Amsterdam can be found at On Site, In Time.
For more information on this and other peace treaties, see
Title
Religioensvrede (1578) ja Hollandi mäss
content
Kuni 16.sajandi alguseni olid Madalmaad katoliiklik piirkond. 1520. aastateks hakkasid piirkonna elanikud reformatsiooni vastu huvi tundma. See oli uus kogu kristlikke õpetusi ja tavasid, mis olid algselt suunatud katoliku kiriku sisemisele reformimisele. Kui katoliku kirik keeldus nendest algatustest ja lükkas need tagasi, hakkasid evangeelsed juhid katoliku kirikust eraldi ehitama uusi kirikustruktuure. Madalmaades pidasid katoliku kirik ja valitsejad neid liikumisi ohtlikeks. Nad jõustasid rangeid õigusakte kõigi katoliiklusest kõrvale kaldunud inimeste kohtu alla andmiseks. Sellest sai poliitilise pinge allikas. Erinevad aadlikud olid nende rangete süüdistuste esitamise vastu. Vahepeal muutusid protestandid organiseeritumaks ja enesekindlamaks. Esialgu olid nad majades salaja kohtunud ja jumalateenistust pidanud. Kuid 1566. aastal hakkasid nad jutlustama linnade ja maapiirkondade avalikes ruumides. Aastaks 1568 saatis kuningas Felipe II nendesse piirkondadesse Alva hertsogi juhitud armee ja konfliktist sai avatud sõda. Järgnevatel aastatel muutusid Hollandi ja Zeelandi piirkonnad mässuliste tugipunktideks. Seal oli protestantlus ainus avalikult viljeletav religioon. Ülejäänud Madalmaid kontrollis kuninga armee. Nendes piirkondades aktsepteeriti ainult katoliiklust. Pärast kümme aastat kestnud sõda ei olnud kuninglikul armeel enam raha ja selle jõud rauges. Alates 1576. aastast püüdsid mõlema poole mõõdukad esindajad sõjalist konflikti rahustada. 1578. aastaks kogunesid esindajad kõigist Madalmaade piirkondadest, et lahendada ka religioosne konflikt. Nad koostasid rahukokkuleppe, mille nimi oli “Religioensvrede”, mis määras, kuidas katoliiklased ja protestandid peaksid koos elama. Seda lepingut koostades said nad inspiratsiooni sarnastest lepingutest Prantsusmaal ja Saksamaal, näiteks Augsburgi rahust (1555). Umbes 20 linna aktsepteerisid lepingu ja järgisid seda.
Context
Religioensvrede (1578) oli kokkulepe, mis võimaldas Madalmaade katoliiklastel ja protestantidel koos elada. Madalmaad olid piirkond, mis hõlmas umbes tänase päeva Belgiat ja Hollandit. Enne 1578. aastat oli Madalmaade valitsus lubanud ainult katoliiklust ja oli protestandid kohtu alla andnud. Protestantide poolt üle võetud piirkondades koheldi katoliiklasi halvasti ja nad kogesid vägivalda. Hispaania armee toetas Madalmaade katoliiklikku valitsust. Armee sõdurid võitlesid protestantide vastu, kuid ahistasid ka paljusid katoliiklasi. Mõõdukad katoliiklased ja Madalmaade protestandid sõlmisid omavahel rahu ning liitusid opositsioonina Hispaania armee vastu. Selle rahu säilitamiseks töötasid nad välja reeglid, kohustused ja keelud, et hõlbustada katoliiklaste ja protestantide kooseksisteerimist. Need erinevad meetmed olid loetletud Religioensvredes.
Temporal Coverage
16. sajand
Spatial Coverage
Euroopa, Madalmaad
Is Referenced By
Creator
Christophe Schellekens