Protestantide jutlustamise keelustamine Antwerpenis 1577

1578. aasta usurahu muutis Madalmaade usulisi suhteid. Nüüd sai nii katoliiklust kui ka protestantismi järgida kõikjal. Enne rahu oli katoliiklus enamikes kohtades ainus lubatud religioon. Protestantlus oli seal keelatud. Mujal oli katoliiklus keelatud. 1577. aastal keelas Antwerpeni linnavalitsus endiselt protestantliku jutlustamise. Hogenbergi pilt näitab Antwerpeni valitsust selle otsuse langetamisel. Hogenbergil olid reformeeritud usuga seotud sümpaatiad. Ta kujutab mütse kandvaid nõukogu liikmeid keskselt pinkides istumas. Nende taga seisab nördinud protestantide delegatsioon jutlustaja Johan Saligeri juhtimisel. Aastal 1578 sai protestantlik jutlustamine taas võimalikuks. 100 Antwerpeni elaniku taotlemisel oli protestanlik jutlustamine lubatud. Järgnevatel aastatel muutus protestantism Antwerpenis populaarsemaks. Tegelikult võtsid protestandid linna valitsemise aeglaselt üle. Paari aasta jooksul oli Antwerpeni usuline tasakaal dramaatiliselt muutunud.https://resolver.kb.nl/resolve?urn=urn:gvn:RIJK04:RP-P-OB-78.784-154
Illustratsiooni all olev tekst:
Als zu Antorff ein Erbar Rhatt / Von Brussell das vernommen hat / Wie man nitt lenger wolt leiden / Die predig, drum alln zorn zu meiden. // Haben seie als bald abgedanck / Aufm Rhathauß allen predicant / Darum Johannes Saliger / Vor allen andern kham hervor // Sagtt liebe Hern sehet vor euch / Dan ich mich deß vor Gott bezeug / Dweill ir gottes Wort verjagt / Und suchtt allein weltliche pracht / So wir fewr, schwert, krieg, ungemach / Vber euch kommen und alln schmach / Daß leiders, wie er hatt gesachtt / Ist ihn widerfahrn mitt aller macht. // Anno Domini M. D. LXVII. Am XII. April.
(Tõlge:
Kui Antwerpeni auväärne nõukogu kuulis Brüsselist, et Brüssel ei soovi enam (protestantlikke) jutlusi taluda, vallandasid nad tülide vältimiseks kohe kõik Raekoja jutlustajad. Siis tuli jutlustajate esindaja Johannes Saliger ja ütles: ̎ Kallid härrad, olge ettevaatlikud, sest ma vannun Jumala ees: kui te ajate Jumala sõna välja ja vaatate ainult ilmalikku hiilgust, siis kutsute esile tuld, vägivalda, sõda, häbi ja ebamugavusi. ̎ Nagu ta neile ennustas, leidis see suure jõuga aset. 1577.aasta 12. aprill.)

Religioensvrede (1578) oli kokkulepe, mis võimaldas Madalmaade katoliiklastel ja protestantidel koos elada. Madalmaad olid piirkond, mis hõlmas umbes tänase päeva Belgiat ja Hollandit. Enne 1578. aastat oli Madalmaade valitsus lubanud ainult katoliiklust ja oli protestandid kohtu alla andnud. Protestantide poolt üle võetud piirkondades koheldi katoliiklasi halvasti ja nad kogesid vägivalda. Hispaania armee toetas Madalmaade katoliiklikku valitsust. Armee sõdurid võitlesid protestantide vastu, kuid ahistasid ka paljusid katoliiklasi. Mõõdukad katoliiklased ja Madalmaade protestandid sõlmisid omavahel rahu ning liitusid opositsioonina Hispaania armee vastu. Selle rahu säilitamiseks töötasid nad välja reeglid, kohustused ja keelud, et hõlbustada katoliiklaste ja protestantide kooseksisteerimist. Need erinevad meetmed olid loetletud Religioensvredes.

Euroopa, Madalmaad

Usunditevahelised noorteorganisatsioonid