Varauusaegsete Madalmaade religioon ja geograafia
See väljalõige näitab Madalmaade geograafiat ja selle mõju religioossetele konfliktidele. Religioensvrede oli mõeldud kehtima kõikjal Madalmaades. Varauusaegsed Madalmaad vastavad ligikaudu kaasaegsele Belgiale ja Hollandile ning mõnedele Prantsusmaa ja Luksemburgi osadele. Hiliskeskajal ja 16. sajandil olid nad provintside föderatsioon. Piirkond oli tihedalt asustatud. Flandria, Brabanti ja hiljem Hollandi provintsides oli arvukalt linnu, mis olid majanduskeskused. Neil linnadel oli suur poliitiline võim. Teised piirkonnad olid agraarsemad. Hollandi mäss põhjustas piirkonnas lõhenemist. Sõja tõttu jäid lõunapiirkonnad katoliiklikule Habsburgi režiimile lojaalseks. Põhja provintsidest arenes Hollandi vabariik, mis sai iseseisvaks riigiks, kus domineerisid protestandid.
Religioensvrede (1578) oli kokkulepe, mis võimaldas Madalmaade katoliiklastel ja protestantidel koos elada. Madalmaad olid piirkond, mis hõlmas umbes tänase päeva Belgiat ja Hollandit. Enne 1578. aastat oli Madalmaade valitsus lubanud ainult katoliiklust ja oli protestandid kohtu alla andnud. Protestantide poolt üle võetud piirkondades koheldi katoliiklasi halvasti ja nad kogesid vägivalda. Hispaania armee toetas Madalmaade katoliiklikku valitsust. Armee sõdurid võitlesid protestantide vastu, kuid ahistasid ka paljusid katoliiklasi. Mõõdukad katoliiklased ja Madalmaade protestandid sõlmisid omavahel rahu ning liitusid opositsioonina Hispaania armee vastu. Selle rahu säilitamiseks töötasid nad välja reeglid, kohustused ja keelud, et hõlbustada katoliiklaste ja protestantide kooseksisteerimist. Need erinevad meetmed olid loetletud Religioensvredes.
Further information about the Religioensvrede and Amsterdam can be found at On Site, In Time.
For more information on this and other peace treaties, see