Augsburgi rahupilt 1655

Kontext:

Die Reformation brachte eine Spaltung der christlichen Kirche in Mitteleuropa. Theologen wie Martin Luther, Ulrich Zwingli und andere etablierten neue Lehren über den christlichen Glauben und die christliche Weltanschauung. Sie fanden bald viele Anhänger. Die verschiedenen deutschen Staaten spalteten sich zwischen der katholischen und der evangelischen Seite und teilten sich auch in zwei politische Parteien. Nach jahrelangen politischen Auseinandersetzungen endete dieser Konflikt nach 1546 sogar in Bürgerkriegen. 1555 trafen sich die Gesandten der deutschen Länder in Augsburg. Sie suchten nach einem Weg, den Konflikt zu lösen und die Religionskriege in Deutschland zu beenden. Der Augsburger Religionsfrieden vom 25. September 1555 akzeptierte schließlich die Existenz zweier verschiedener christlicher Kirchen. Die Fürsten und Herrscher konnten sich entscheiden, ob sie bei der alten katholischen Kirche bleiben oder dem neuen lutherischen Glauben, wie er im Augsburger Bekenntnis von 1530 formuliert wurde, anhängen wollten. Die lutherischen Staaten waren nun den katholischen gleichgestellt. Andere religiöse Gruppen, die mit der Reformation aufkamen, wurden jedoch vom Friedensvertrag ausgeschlossen. Die Religionsfreiheit galt nur für die deutschen Stände, d.h. die Fürsten und Reichsstädte. Ihre Untertanen mussten dem Glauben ihres Landesherrn folgen oder durften auswandern. Der Augsburger Frieden läutete eine lange Friedensperiode in den deutschen Ländern ein, die erst mit dem Dreißigjährigen Krieg 1618 endete.

Augsburgi linn oli üks Saksamaa linnu, kus katoliiklased ja protestandid elasid kõrvuti. Kui suurem osa elanikkonnast olid protestandid, koosnes linnavolikogu võrdselt katoliiklastest ja protestantidest. Kolmekümneaastase sõja ajal korraldasid katoliku keisri ediktid linnas elavate protestantide rõhumise. 1632. aastal vallutasid protestantlikud Rootsi väed linna ja rõhusid katoliiklasi. Vestfaali rahu 1648 tõi linna tagasi oma bikonfessionaalsesse seisundisse. 1650. aastal hakkasid Augsburgi protestandid tähistama iga-aastast rahufestivali 8. augustil. Iga protestandist koolilaps linnas sai selle sündmuse korral lendlehe tekstide ja piltidega rahu tähistamiseks. 1655.aastal, kui Augsburgi rahust oli möödunud sada aastat, näitas lendleht, kuidas rahu 1555.aastal sõlmiti. See näitab kuningas Ferdinandi troonil. Tema ees seisab kolm teoloogi, kes kannavad raamatuid – Piiblit ja Augsburgi usutunnistust. Pildi keskel on valitsejad, kes esindavad Saksamaa riike. Vastaspoolel kannavad veel kaks isikut raamatuid, mille pealkiri on hoopis "Usurahu". Taustal on Augsburgi linn ja rahufestival muusikute ja inglitega, kes lendavad üleval.
Reformatsioon tõi Kesk-Euroopas kaasa kristliku kiriku jagunemise. Teoloogid, nagu Martin Luther, Ulrich Zwingli ja teised, rajasid uusi kristliku usu ja veendumuste õpetusi. Peagi leidsid nad palju järgijaid. Erinevad Saksamaa riigid jagunesid katoliikliku ja evangeelse poole vahel ja jagunesid ka kaheks erakonnaks. Pärast aastaid kestnud poliitilisi võitlusi lõppes see konflikt isegi kodusõdadega pärast 1546. aastat. 1555. aastal kohtusid Augsburgis Saksa riikide saadikud. Nad otsisid viisi konflikti lahendamiseks ja ususõdade lõpetamiseks Saksamaal. 25. septembri 1555 Augsburgi usurahu aktsepteeris lõpuks kahe erineva kristliku kiriku olemasolu. Vürstid ja valitsejad said otsustada, kas jääda vana katoliku kiriku juurde või järgida uut luterlikku usku, nagu see on sõnastatud 1530. aasta Augsburgi usutunnistuses. Luterlikud riigid olid nüüd katoliiklike riikidega võrdsetel alustel. Siiski jäeti rahulepingust välja teised usurühmad, mis tekkisid reformatsiooniga. Usuvabadus kehtis ainult Saksa valdustele, see tähendab vürstkondadele ja keiserlikele linnadele. Nende subjektid pidid järgima oma valitseja usku või neil lubati emigreeruda. Augsburgi rahu kuulutas Saksa maadele pikka rahuperioodi, mis lõppes alles kolmekümneaastase sõjaga 1618. aastal.

Further information about The Peace of Augsburg can be found at On Site, In Time.